https://wiki.risk.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Ranger&feedformat=atomRISK Wiki - Kasutaja kaastöö [et]2024-03-28T15:53:35ZKasutaja kaastööMediaWiki 1.31.16https://wiki.risk.ee/index.php?title=Esileht&diff=776Esileht2020-12-16T11:33:27Z<p>Ranger: Tühistati kasutaja 142.234.202.228 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ranger.</p>
<hr />
<div>'''Tere tulemast RISK.ee Wiki keskkonda!'''<br />
<br />
Siia on kõigil RISK serveri kasutajatel võimalik endale ühiselt redigeeritavaid vikilehti luua:<br />
* Selleks tuleb end registreerida [[Eri:Sisselogimine | sisselogimise]] leheküljel.<br />
* Küsida omale isiklik nimeruum ''(namespace)'', mille alla saab sisu tekitama hakata.<br />
* Üldises nimeruumis olevate vikilehtede redigeerimine ei ole lubatud.<br />
* Teistele kasutajatele tuleb oma nimeruumis redigeerimisõigus anda [[Eri:Kasutaja_õigused | kasutaja õiguste]] leheküljel. Seda saavad teha kõik, kes antud õigust juba omavad.<br />
* '''Mõned nimeruumid on avalikud''' ja ei nõua redigeerimiseks kasutajakonto olemasolu. Avalikes nimeruumides olevate lehtede muutmisel küsitakse iga kord piltkinnitust ''(captcha)'', et vähendada rämpskirjutajate hulka. Sellest loobumiseks tuleb end kasutajaks registreerida.<br />
<br />
Vikitekstide kirjutamise ja juhiste saamiseks kasutamise ning konfigureerimise kohta vaata palun inglisekeelset [//meta.wikimedia.org/wiki/MediaWiki_localisation dokumentatsiooni liidese kohaldamisest]<br />
ning [//meta.wikimedia.org/wiki/MediaWiki_User%27s_Guide kasutusjuhendit].<br />
<br />
Viki on vahend ühistegevusena avalike tekstide loomiseks. Seega on kõik siinsed materjalid avalikult kättesaadavad ja otsimootorite poolt indekseeritud. Privaatsete materjalide avaldamiseks tuleb kasutada muid alternatiivseid keskkondi.<br />
<br />
==Nimeruumid==<br />
Hetkel on siin serveris kasutusel järgmised nimeruumid:<br />
* [[IDK6100:Noorte turvalisus digitaalses meediaruumis|IDK6100]] - TTÜ aine "Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad" rühmatöö leht<br />
* [[TER3660:Rahandusotsused|TER3660]] - TTÜ aine "Rahandusotsused" märkmed [avalik]<br />
* [[TMO1130:Inimressursi juhtimine|TMO1130]] - TTÜ aine "Inimressursi juhtimine" märkmed [avalik]<br />
* [[TMM1060:E-turundus|TMM1060]] - TTÜ aine "E-turundus" märkmed [avalik]<br />
* [[TTO3280:Lepinguõigus|TTO3280]] - TTÜ aine "Lepinguõigus" märkmed [avalik]</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=IDK6100:Muutunud_turvalisus&diff=774IDK6100:Muutunud turvalisus2020-09-20T14:00:10Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>Digitaalse meedia keskel üles kasvanud noored suhtuvad turvalisuse küsimustesse kindlasti teistmoodi kui vanem generatsioon. Teismeliseikka jõudes on suure tõenäosusega kokku puututud vähemalt ühega alljärgnevast:<br />
* '''küberkiusamine''', mis väljendub võrgustikes ja foorumistes eakaaslaste poolt laimu levitamises, norimises;<br />
* '''ahistamine''', kus ohvriga manipuleerivad täiskasvanud;<br />
* '''identiteedivargus''', kus sõbrad-klassikaaslased esinevad võrgus ohvri nime all;<br />
* '''digitaalne lõhe''', mille korral tehnoloogiline mahajäämus,olgu see siis põhjustatud usulistest, finantsilistest või mistahes muudest põhjustest, tekitab raskusi eakaaslaste gruppi sulandumisel ja nendega suhtlemisel;<br />
* '''digitaalne vargus''', kus erinevalt identiteedivargusest ei esineta küll ohvrina, kuid seevastu kasutatakse ära tema elektroonilisi ressursse (tegelased võrgumängudes, virtuaalne raha, pärisraha virtuaalsel kujul);<br />
<br />
==Kogemused lapseeas==<br />
<br />
Võiks muidugi eeldada, et säärases keskkonnas üles kasvanud noored on juba ohtudest teadlikud ning oskavad oma ennetava käitumisega neid vältida. Paraku pole see sugugi nii. Enamik väikelapse- ja varajases lapseeas saadud teadmisi tuleb läbi kogemuse. Jean Piaget' kognitiivse arengu teooria alusel on varajases lapseeas tegemist nn. operatsioonide-eelse perioodiga, kus laps alles omandab loogilise mõtlemise ja järeldamise oskusi. Sel ajal saadakse kogemusi katsetades, täiskasvanuid usutakse pimesi ja eelarvamusteta. Alles lapseeas, vahetult enne kooliminekut saabuval konkreetsete operatsioonide perioodil paraneb loogiline mõtlemine, suudetakse luua struktuure ning mõista asjadevahelisi seoseid. <ref name="piaget" /><br />
<br />
Küll aga puutub laps digitaalse maailmaga sageli kokku juba lasteaias. Seetõttu on oluline, et vanemad selgitaksid piisavalt kübermaailma reegleid ning seal varitsevaid ohtusid. On kontrastne näha, kuidas algkooliõpilasi sõidutatakse hommikul autodega praktiliselt koolitrepini, et usin koolipoiss või -tüdruk ikka ilusti koolimajja jõuaks ega mingi hinna eest riskantset tänavat ületama ei peaks. Seevastu jäetakse laps aga õhtul ihuüksi Internetiavarustesse uitama, tundmata pisematki huvi tema käekäigu vastu võrgumaailmas. Niisiis tingib vanemate teadmatus sageli selle, et üksi võrgus tegutsedes puutub laps kokku kiusamise või ahistamisega.<br />
<br />
Laps omandab mitmeid oskusi just kogemuslikult. Teadmine, et tuli kõrvetab või keev vesi põletab, saabub enamasti siis, kui laps on käe tulle või vette pistnud. Seetõttu võiks arvata, et ka arusaam võrgus tegutsemise turvalisusest kandub edasi kogemuslikult saadud teadmistega. Kahjuks on sellel mõttekäigul lisaks sadistlikule alltekstile ka varjatum külg, sest see avaldab mõju lapse psüühikale, enese- ja väärtushinnangutele. Siin ei aita evolutsiooni käigus väljakujunenud kaitserefleksid. Digitaalne maailm jõuab meieni sageli mitut kanalit pidi, selle eest põgenemine võib osutuda keeruliseks. Kindlasti on mõistlikum püüda mistahes traumasid, olgu need siis füüsilised või mentaalsed, pigem ennetada, kui pärast tagajärgedega võidelda.<br />
<br />
Sama kinnitab ka Erik Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria. Selle kohaselt on eelkooliealised kiire füüsilise ja vaimse arengu etapis. Valdav on uudishimu, soovitakse enda ümber toimuva kohta võimalikult palju teada saada. Tekivad sotsiaalsed suhted, esimesed sõbrad. Areneb välja sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Vanemate osa on sellel perioodil last toetada, negatiivne tagasiside põhjustab süütunnet. Algkooli minekuga saab määravaks eduelamus, pidev kriitika ja halvustamine kujundab alaväärsustunde ja suutmatuse teha vaimset tööd. Toimub tihe suhtlus eakaaslastega ning üksteiselt õppimine. <ref name="erikson" />. Lapse pidev kritiseerimine, norimine, vanematepoolne mõistmatus võivad kujundada välja alaväärsuskompleksi, millest ülesaamine nõuab tõsist tööd ja jõupingutusi.<br />
<br />
<br />
==Põlvkondlik nägemus==<br />
Kõik eelnevalt kirjeldatud olukorrad ning nende tekkepõhjused viitavad turvalisuse kontsepti muutunud käsitlusele. Vanemate pealtnäha ignorantne käitumine virtuaalmaailmas toimuva suhtes ei ole siiski vastutustundetus, vaid teadmatus. Digitaalne lõhe, mis seekord esineb vanemate ja laste vahel, on põhjustatud muutunud keskkonnast ning sotsiaalsest suhtlusest. Erinevate põlvkondade vahel on rõhuasetused ja vaatepunktid teistsugused. Kui vanemate jaoks võib näiteks telefoninumbri või peopiltide internetis avaldamine olla vastuvõetamatu, siis noore jaoks ei ole see probleem. Samas ei taju vanemad kindlasti psühholoogilist survet, millega noored võrgus kokku puutuvad. On täiesti selge, et vanematel põlvkondadel tekib võrgus oluliselt vähem konflikte, sest nende sotsiaalne positsioon on juba välja kujunenud. Samuti suudab emotsionaalselt küpsem indiviid üldjuhul paremini toime tulla mistahes negatiivse kommunikatsiooniga. Elu jooksul omandatud kogemus erinevate inimtüüpidega suhtlemisel on loodetavasti abiks provokatiivse tegevuse või vaenu õhutamise summutamisel. Noortel seevastu sarnane kogemus puudub, mistõttu probleemid esinevadki pigem suhtluse, kui info avalikustamise tasandil. Tõsi, ohvri poolt avalikustatud info on heaks vahendiks kiusajale või ahistajale oma tegevuste täideviimiseks.<br />
<br />
Noorte jaoks ei ole oma tegevuste, meeldimiste ja emotsioonide avalik eksponeerimine probleem. Pigem aitab see sulanduda virtuaalsesse kogukonda, leida üles oma digitaalne mina. Seeläbi otsitakse ja kujundatakse oma võrguidentiteet, leitakse suhtluskaaslasi sotsiaalsetest keskkondadest. Sellele vaatamata jälgivad ka noored, mida kellele avalikustada <ref name="schneier" />. Priivaatsusseadete määramisel juhtub eksimusi kõigil ning seeläbi võib osa informatsiooni kogemata avalikuks saada. Kuna noored hoiavad võrgus märksa rohkem infot, kui nende vanemad, on ka andmelekke oht märgatavalt suurem. Samuti kalduvad inimesed privaatsust rohkem väärtustama, kui nad selle peale teadlikult mõtlevad<ref name="schneier" />. Ilmselt on noortel palju muid nende vanusele kohasemaid asju, millele keskenduda ning privaatsuse küsimus jääb sellisel juhul lihtsalt tagaplaanile.<br />
<br />
Ameerikas läbi viidud suur uuring erinevate põlvkondade priivaatsusest väidab, et ka noored on teadlikud priivaatsusega seotud küsimustest<ref name="ssrn" />. See on tõsi, et üldhariduse omandamise käigus, kogemuslikult ning osalt ka kodunt on omandatud teadmine, et privaatsus kui selline on vajalik. Küsimus ei ole siinkohal mitte mõiste ja selle semantilise tähenduse adumises, vaid teadlikes valikutes, kus pigem eelistatakse enda võrgus eksponeerimist.<br />
<br />
Niisiis on nägemus turvalisusest tõepoolest erinev. Võib eristada kahte probleemset temaatikat:<br />
* isikliku info '''privaatsus''';<br />
* '''turvalisus''' võrgus tegutsemisel ja suhtlemisel.<br />
<br />
Vanemate arusaam turvalisusest on pigem seotud privaatsusega, oma isikliku info jagamisega võrgus. Noortele valmistab aga rohkem probleeme mitte avaldatav informatsioon, vaid tegevused ja käitumismustrid, millega võrgus kokku puututakse. Siiski võib oletada, et tulevikus antud probleem muutub. Pole kaugel aeg, kus lapsevanemateks saavad juba maast-madalst digitaalse maailmaga kokku puutunud noored. Ehk oskavad nemad paremini näha ja tajuda ohtusid, mis nende vanematel märkamata ja mõistmata jäid.<br />
<br />
==Välisviited==<br />
<references><br />
<ref name="piaget">[http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/piaget_kognitiivse_arengu_teooria.html Kognitiivse arengu teooria]</ref><br />
<ref name="erikson">[http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/eriksoni_pshhosotsiaalse_arengu_teooria.html Psühhosotsiaalse arengu teooria]</ref><br />
<ref name="schneier">[http://www.schneier.com/blog/archives/2010/04/privacy_and_con.html B. Schneier: Privacy and Control]</ref><br />
<ref name="ssrn">[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1589864 C. Hoofnagle, J. King, S. Li, J. Turow: How Different are Young Adults from Older Adults When it Comes to Information Privacy Attitudes and Policies?]</ref><br />
</references></div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=IDK6100:Kaitse_ohtude_eest&diff=773IDK6100:Kaitse ohtude eest2020-09-20T13:58:14Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div><br />
== Kuidas ohtude eest kaitsta? ==<br />
Tänapäeva meie elustiili lahtutamatuks osaks on saanud digitaalne virtuaalmaailm. Tihti avastame end antud maailma ühtede liikmetena kuid ka antud maailmas varitsevad meid ohud ja kahjuks hiljem sellest tingitud hilisemad ebameeldivused. Lapsevanematel on üha keerulisem tänapäeval oma laste tegevust digitaalses virtuaalruumis kontrollida. Keelamine või tegevuse kontroll ei vii soovitud sihini, sest kogu sõpruskond lapsel elab oma põhilise vaba aja justnimelt selles maailmas.<br />
<br />
Alustuseks tasuks tähelepanu pöörata järgmistele virtuaalmaailma turvalisuse tõstmiseks vajalike meetmetega:<br />
* arvutis peaks olema alla laetud vaid usaldatava tegija tarkvara ning kasuta tarkvaralooja poolt regulaarseid uuendusi;<br />
* automaatsete uute versioonide kontroll - et arvuti saaks sulle meelde tuletada saabunud uuesti versioonist;<br />
* kasutaja turvalist salasõna ning vaheta seda vähemalt kaks korda aastas;<br />
* enne linkide või kaasa pandud failide avamist veendu ning kontrolli et sisu oleks turvaline;<br />
* ära jaga võõrastele enda finantsilist ega isiklikku informatsiooni;<br />
* oma lastele tee selgeks lihtsad reeglid ning ohu ilmnemisel peaksid nad sellest sind teavitama.<br />
<ref name="main" /><br />
<br />
Kahjuks aga ei pruugi alati neist põhitõdedest piisata, et meid digitaalse maailma ebameeldivused ei ohustaks.<br />
<br />
Statistika kohaselt 65% interneti kasutajatest on kogenud mingit liiki küberkuritegu. <br />
<ref name="stats" /><br />
<br />
== Millele tähelepanu pöörata ==<br />
<br />
=== Sõprade valik ===<br />
Sõprade valikul on lapsevanematel tihti päris vähe teha. Nad võivad küll soovitada, kuid sõbravaliku teeb siiski laps ise. Nii on see ka virtuaalmaailmas. Just viimase puhul on aga oht, et meil puudub piisav kontroll oma lapse virtuaalsõprade üle. Üks enamlevinud probleeme on erinevates suhtlusvõrkudes võõrastega sõbrasuhtesse astumine. Enamikes suhtlusvõrgustikes on sõpradel võimalik saada rohkemat infot, kui võõrastel - see on ka pahatihti üheks peamiseks põhjuseks, miks keegi võõras sinuga sõbratutvust tegema tuleb.<br />
<br />
'''Nii nagu tänaval ei jaga me oma isiklikke kontakte (aadress, telefon, kool, vanemate töökohad jne), ei tohiks me seda teha ka internetis''' <ref name="ytlus" />.<br />
<br />
Sõbra valikul peaks siis eelkõige lähtuma eesmärgist ja ühistest huvidest. Sõbraks ei peaks hakkama pelgalt numbrikogumise eesmärgil a la kellelgil on x arv sõpra ja ma pean saama x+1. Vanemad peaksid end kursis hoidma, millistes erinevates kogukondades tema laps tegutseb ning millised sõbrad temaga seal koos mängivad või suhtlevad. Kindlasti ei tohiks aga liialt pealetükkivaks lapse suhtes minna, kuna selle tagajärjel võib laps pigem hakata varjama oma tegemisi.<br />
<br />
Küsimusele - '''kuidas peaks tegema õiged valikud sõprade hulgas''' - on üheselt päris keeruline vastata. Virtuaalse maailma sõbrad ei tohiks lapsel kindlasti ainsateks mängukaaslasteks jääda - tegevust tuleb leida ja suunata sõpradega ka väljaspool arvutimaailma. Lapsed on üldiselt piisavalt nutikad, et valida endale just parimad ja huvitavad sõbrad ning lastevanemate rolliks on distantsilt silm peal hoida, et valikutesse ei satuks juhuslikult mõni halbade kavatsustega.<br />
<br />
=== Kogukondadesse kuulumine ===<br />
'''Virtuaalne kogukond''' - on kogukond inimesi, kes jagavad ühiseid huve, ideid ja tundeid üle interneti või mõne muu digitaalse koostöövõrgu. <ref name="kogukond" /><br />
<br />
Tänapäeval on erinevatesse kogukondadesse kuulumine väga populaarne. Kindlasti selle üheks edu põhjuseks võib pidada väga suurt hulka erinevate huvide ja eesmärkidega sotsiaalvõrgustike grupikesi. Kindlasti ei saa alahinnata ka sõprade ja tuttavate erinevaid soovitusi või ka kogemusi erinevate kogukondade liikmeks olemisel. Noorte peamine soov on suhelda ja olla populaarse kogukonna liikmeks. Selles peitub aga ka oht, kuna endale teadvustamata võidakse liituda kogukonnaga, mille ühiseks eesmärgiks ei pruugi alati olla just seaduslikud tegevused või siis jällegi võivad kaasa tuua vanematele erinevaid finantsilisi kohustusi hiljem.<br />
<br />
Lähtudes nüüd võimalusest, kuidas vanemad oma laste kuuluvust erinevatesse kogukondadesse, jälgida saaks on taaskord omaette väljakutse. Küll aga on võimalik piirata (vähemasti koduarvutist) teatud ebasobiva sisuga internetilehtede ligipääsu - mis kindlasti vähendab võimalust lapsel siseneda vähemalt kodust neile võrgulehtedele. Siinkohal peaks lapsevanemad aga olema tähelepanelikud ja aeg-ajalt lapse arvuti tegevustel silma peal hoidma, sest internet on ühtviisi abimees kui ka vaenlane - nimelt on võimalik lapsel suhteliselt kerge vaevaga leida võimalust ka keeldudest ning piirangutest üle kavaldades mööda minna.<br />
<br />
Kogukondadesse kuulumine on igati tore ning ka aeg-ajalt vajalik, kuid taaskord tuleb jääda ratsionaalseks ning valida endale ikka see, mis enda huvidega kokku läheb. Lihtsalt sõprade soovitustel ei tasu alati kõike järgi proovida - kuid ei tasu ka põnevaid avastusi tegemata jätta. Ole hoolas ning käitu mõistlikult - siis ei ole ka oht väga kerge tulema.<br />
<br />
=== Andmete turvalisus ===<br />
Veendu alati, et andmed, mida internetis enda kohta postitad või ka erinevatel tegevustel (registreerumised, sõprade leheküljed, suhtlusvõrgustikud jne) vajad - oleks alati turvaliselt kaitstud ning ka võimalusega neid sealt ära kustutada. <br />
<br />
'''Ole ettevaatlik info postitamise ja avaldamisega veebis. Veeb on palju rohkem avatud kui tundub ning seal praktiliselt puudub anonüümsus ja privaatsus.''' <ref name="turv" /><br />
<br />
Tihti on kasutusele ka varjatud kujul info avaldamine internetis. Näitena siinkohal - levinud on oma perekonnanime mitte avaldamine erinevates suhtlusvõrgustikes. Alati tasuks meeles pidada ja ka enda käest küsida, kas infokild, mida avaldad annab mingi väärtuse juurde sellele kohale või tegevusele, kus seda infot soovib avaldada. Põigates tagasi korra suhtlusvõrgustike juurde - siis kas kõigil oleks vajalik teada sinu perekonnanime ja aadressi, telefoninumbrid? Sõbrad, kes seda infot vajavad - võivad selle sinu käest privaatselt küsida ja sa ei pea selleks enda veebilehele neid kirja panema. <br />
Küll aga tasub tähelepanelik olla erinevate varjunimede või ka teiste inimeste nimede kasutamisel - nimelt võõra inimese andmete kasutamine on karistatav. Muretsema ei pea asjaolu pärast, et kui me väga vähe infot enda kohta avaldame, et siis muutub internet väga anonüümseks - internet piisavalt anonüümne ja jääb selleks ka siis kui meie oma kõik andmed sinna salvestame. Anonüümsuse koha pealt aga tasub taas valvas olla - see mis sulle võib tunduda anonüümne, on tegelikult mõnele väga infoküllas ning piisavalt kokkuviidav sinuga.<br />
<br />
== Kellele millist infot jagada? ==<br />
''Nii vähe kui võimalik ning just nii palju kui vajalik'' - selliselt võikski oma infojagamist analüüsida.<br />
Esmalt tuleks küsida endalt, miks võimaliku info saaja antud infot vajab. Olgu selleks kasvõi sünnipäev - sõbrad teavad seda ja sõpradele seda ka öeldakse, kuid tuttav netiavarustest ei peaks antud infot väga vajama jne.<br />
Teine oluline aspekt on jagatud info kontrollimine - kuna internetist jagatud info kontrollimine on väga keeruline (kui mitte isegi öelda võimatu), siis keskkond või ka inimesed, kellel oled oma info jaganud peaksid olema usaldusväärsed.<br />
Samuti ei tasu unustada, et alati ei pruugi jagatud info tulla kasuks sulle tulevikus (olgu selleks siis sinu tööandja, õppejõud jne).<br />
Väike nipp võiks olla ka sellest, kui paned ennast kui info jagajat teisele poolele - milline oleks saadava info kasutavus või kasu sulle - kas see oleks puhas uudishimu või tegelikult vajalik info? <br />
<br />
Jagatav info peaks siis olema konkreetselt sellele isikule või isikutegrupile vajalik ning piisavalt kahjutu endale.<br />
<br />
== Välisviited ==<br />
<references><br />
<ref name="main">1. [http://www.staysmartonline.gov.au/news/news_articles/regular/protect_yourself_online Australian Government, Protect yourself online ]</ref><br />
<ref name="stats">2.[http://www.cybercrimeswatch.com/cyber-crime/cyber-crime-statistics.html Cyber Crimes Watch, Cyber Crime Statistics]</ref><br />
<ref name="ytlus">3.[http://www.qualitylogoproducts.com/blog/how-valuable-is-your-online-privacy-choose-your-virtual-friends-wisely Jill Tooley, How Valuable is Your Online Privacy? Choose Your Virtual Friends Wisely /]</ref><br />
<ref name="kogukond"><br />
4.[http://whatis.techtarget.com/definition/virtual-community Whatls.com, Definition: virtual community/]<br />
</ref><br />
<ref name="turv"><br />
5.[http://www.targaltinternetis.ee/noortele/ Targaltinternetis.ee, Suhtle Internetis turvaliselt]<br />
</ref><br />
</references></div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=IDK6100:Reaalne_ja_digitaalne_maailm&diff=772IDK6100:Reaalne ja digitaalne maailm2020-09-20T13:57:03Z<p>Ranger: /* Välisviited */</p>
<hr />
<div><br />
== Sisenemine digitaalsesse maailma ==<br />
<br />
Digitaalne maailm sai alguse personaalarvutist, seejärel tulid erinevad võrgustikud, kulmineerudes [http://www.w3.org/ World Wide Web]’iga, mis vallandas esimese suure veebi ajastu. Pärast seda tuli otsingumootor [https://www.google.ee/ ''Google''] (ja teised brauserid), mis vallandasid teise veebi ajastu. Nüüd võiks öelda, et käes on kolmas ajastu: virtuaalse maailma (või ka reaalsuse) ajastu.<br />
<br />
Tänu Internetile on levinud mitmed mängud, mida saab mängida kodus arvutis või mängukonsoolides ning eriti seiklusmängud, mis põhinevad fantaasia rollimängudel ja mis annab virtuaalsele maailmale teise tähenduse. Inimesed, kes naudivad neid mänge, on moodustanud omaette võrgustiku, mille kaudu saavad tuhanded suhelda üksteisega ja ühel ajal ''online'''is mängida. Praeguseks on Interneti kasutajaid maailmas üle 2,4 miljardi. ([http://www.internetworldstats.com/stats.htm Interneti kasutamine maailmas])<br />
<br />
Üheksa aastat tagasi turule toodud tarkvaratoode [https://www.facebook.com/ ''Facebook''] (FB) on muutunud rutiinseks igapäevaelu osaks 665 miljonile inimesele<ref name="FB realese"/>. Paljudel neist on suurearvuline sõpruskond, millega nad kiitlevad, kuid kui paljud neist on tegelikud „sõbrad“?<br />
<br />
Kummaline, et tegelikus elus ei suuda me nii suure hulga „sõpradega“ suhelda, ei jätku aega ega jõudu.<br />
<br />
Umbes sajand tagasi oli sotsiaalne suhtlemine väga tagasihoidlik. Enamikul inimestel piirdus see vaid oma kodutänavaga. Kogukonnad (kommuunid) olid väikesed ja teati-tunti üksteist. Tänagi, igaühe eluetapil koguneb teekonnal lasteaed-kool-töö tutvusring paraja kogukonna suuruseks, kuid kindlasti ei saa me neid kõiki sõpradeks nimetada.<br />
<br />
Umbes sajand tagasi oli sotsiaalne suhtlemine väga tagasihoidlik. Enamikul inimestel piirdus see vaid oma kodutänavaga. Kogukonnad (kommuunid) olid väikesed ja teati-tunti üksteist. Tänagi, igaühe eluetapil koguneb tutvusring teekonnal lasteaed-kool-töö paraja kogukonna suuruseks, kuid kindlasti ei saa me neid kõiki sõpradeks nimetada.<br />
<br />
Majanduses ei saa mitte midagi juhtuda, kui inimesed kokku ei saa ja ei raja või loo midagi.<br />
Sotsiaalsetes võrgustikes (nagu nt FB, Twitter, Linkedin) aga saab kõike. Sotsiaalne meedia jätab inimestele mulje, et nad on justkui kõikvõimsad. Nad on julged, osavad, ilusad, targad ja mida kõike veel. Kuid majanduslikus mõttes ei toimu nendes sotsiaalsetes võrgustikes mitte midagi.<br />
<br />
Ometi…<br />
<br />
== Virtuaalne suhtlus ==<br />
<br />
Käesoleval aastal tuli FB välja uue uuringuga, kus leiab, et inimesed täna ei suuda päevas ühtki tundi ilma FB-ta olla ja FB on muutunud meie mobiilseks kaaslaseks igapäevases elus.<ref name="FB connected"/><br />
<br />
Tänane reaalsus on, et järjest olulisemaks muutub virtuaalne suhtlemine, selmet inimestega silmast-silma kohtuda ja suhelda. <br />
<br />
Virtuaalses maailmas peame arvestama, et tegemist on keskkonnaga, kus me suhtleme ja teavet vahetame, mitte ei ole tegemist vaid arvutiga. Virtuaalne maailm on tegelikult vahend enda uue "mina" loomiseks, et suhelda ja jagada kogemusi arvuti poolt genereeritud maailmas paralleelselt reaalse "minaga". <br />
<br />
Kindlasti annab virtuaalses maailmas tegutsemine ka teatud keele omandamise oskuse, sest paljud virtuaalmaailma keskkonnad on inglise keelsed. Samuti suhtlemisoskust laiemalt, kuid see suhtlemine võib jäädagi virtuaalseks, sest "päris" inimestega kohtumisel võib tekkida kohmetumine. Kas virtuaalses maailmas „elamine“ lihtsustab ülesannete lahendamist «päris» elus?<br />
<br />
<br />
== Virtuaalse maailma mõjud ==<br />
<br />
Mitmed eksperdid arvavad, et virtuaalses maailmas tegutsemine ei ole kasulik. Nad viitavad füüsilistele ja vaimsetele probleemidele, mida inimesed kogevad, kes kasutavad virtuaalset tehnoloogiat. Nt on uuritud piloote, kes harjutavad lennusimulaatoritel, ja avastud, et piloodid, kes olid kasutanud selliseid simulaatoreid, teevad reaalse lennu ajal vigu tänu simuleeritud keskkonna ja tegelikkuse erinevustele, sest simulaatorid ei saa jäljendada kiirenduse mõju, mida piloot tunneb lennu ajal ja see tekitab temas sedadust. Probleem on ajutine ja seetõttu ei ole pilootidel lubatud sõita vähemalt enne kahekümne nelja tunni möödumist simulaatori kasutamisest.<ref name="science1"/> <br />
<br />
Virtuaalne reaalsus, mis jäljendab kõige enam meie igapäeva elu, võib olla ohtlik lastele ja noortele, kuid ka täiskasvanud võivad olla ohustatud. <br />
<br />
Mõnedel inimestel on tekkinud pärast virtuaalse maailma kasutamist või arvutiga muu intensiivse töö tegemist probleemid ümberkohanemisega. Uurijatele on tekitanud need lühiajalised muudatused küsimusi, kas pikaajaline virtuaalse maailma kasutamine võib põhjustada püsivaid muutusi, eriti laste puhul, kelle aju alles areneb ja seetõttu on kergem mõjutada kui täiskasvanu puhul. Mõned arvavad isegi, et ka täiskasvanu aju võib see jäädavalt muuta.<ref name="science1"/> <br />
<br />
Psühholoog ja teaduskirjanik Richard DeGrandpre ([http://www.amazon.com/Digitopia-The-Look-New-Digital/dp/0812991567#reader_B000FC1HOG Digitopia] autor) hoiatab, et pidev kokkupuude virtuaalse maailmaga võib muuta seda, kuidas inimesed tajuvad reaalset maailma «''Tegelikkuses teadvus muutub nagu tarkvaragi iga päev muutub ja jääb pärast seda muudetuks''…»<ref name="science1"/> <br />
<br />
Mõned autorid väidavad ka, et mängides vägivaldseid, realistlikke arvutimänge, muutuvad inimesed tõenäoliselt vägivaldseks ka reaalses elus. Väidetavalt on mõned noored väitnud, et mängud nt nagu ''Grand Theft Auto'', on inspireerinud neid vigastama või tapma reaalseid inimesi, kuid mängu kaitsjad protestivad selle vastu, väites, et mäng ei saa sundida inimesi tegema mitte midagi. Nad väidavad, et tõeline motivaator vägivallaks, on inimeste psühholoogilised mured, pluss probleemid ühiskonnas, mida paljud inimesed ei taha arutada. Nagu ajakirja ''Computer Gaming World'' toimetaja Robert Coffey ütleb: <br />
<br />
''On kummaliselt rahustav, et on võimalik osutada millelegi, mida te ei mõista ja süüdistada kedagi milleski, millest te aru ei saa'' ...<ref name="science1"/><br />
<br />
<br />
== Virtuaalse maailma plussid ==<br />
<br />
Samas on virtuaalsel maailmal ka omad plussid, kui neid osatakse õigesti ära kasutada. See võib olla suureks abiks inimestele, kellel on vähe võimalusi, et olla edukas oma igapäevaelus. Näiteks võib parandada enesetunnet virtuaalses maailmas toimetamine õpiraskustega lastel või kui inimesel on puue või tal on lihtsalt teinekord keeruline suhelda ja omi mõtteid väljendada või inimestel, kel on alaväärsuskompleks oma väljanägemise suhtes.<br />
<br />
On oluline, et tehtaks vahet reaalsel ja virtuaalsel maailmal, seetõttu on oluline pöörata tähelepanu lastele, kes viibivad palju virtuaalses keskkonnas, ja õpetada neile, kuidas seda enda harimiseks ära kasutada. Virtuaalses keskkonnas saab simuleerida reaalse elu sündmusi, mis on märksa ohutum, kui vastupidine tegevus.<br />
<br />
''Online Community Director of [http://www.techsoup.org/ Tech Soup]'', Susan Tenby, on avaldanud [http://www.huffingtonpost.com ''Huffington Post'''is] artikli, kus ta viitab ka eelnevalt toodud plussidele ja et üha rohkem vaadatakse virtuaalsete keskkondade poole (nagu nt ''Second Life''), sest need on ühed tänuväärsed sotsiaalmeedia vahendid, mida saab kasutada ka veebi- ja teavitustegevuse strateegiate väljatöötamisel.<ref name="Huffpost"/><br />
<br />
Virtuaalses maailmas saab kehastuda «avatariks» ja nii mõnigi on sattunud sellest sõltuvusse, veetes kogu oma aja ''online'''is, jättes vanemad, sõbrad, koolitöö või töökoha tahaplaanile. Fantaasiamaailma mängud tunduvad tähtsamatena ja rohkem "päris" kui reaalne maailma.<br />
<br />
Tuleb välja, et avatarid ei ole lihtsalt meelelahutuse jaoks. IBM asepresident on ennustanud, et 2015. aastaks on IBMis kasutusel avatarid, kes viivad läbi tööga seotud kohtumisi ja esitlusi.<ref name="IEEE"/><br />
<br />
== Virtuaalse maailma seos reaalse maailmaga ==<br />
<br />
<br />
Virtuaalses maailmas tegutsedes võib aga unustada reaalse elu, mistõttu elad nagu multifilmis – keegi laseb su maha ja järgmisel hetkel elad oma avatari elu edasi. Reaalne elu selliseid võimalusi ei paku.<br />
<br />
Stanford ülikooli professor Jeremy Bailenson viib läbi oma laboris [http://vhil.stanford.edu/ ''Virtual Human Interaction Lab''] erinevaid uuringuid, mille eesmärgiks on aru saada inimesi ümbritseva virtuaalse maailma dünaamikast ja vastastikusest mõjust simulatsioonidele ja teiste inimeste digitaalkujul esinemisele meedias, sidesüsteemides ja mängudes.<br />
<br />
Ta leiab, et see seos on väga tihe, sest virtuaalne reaalsus tuleb sinuga kaasa, kui sa lahkud virtaalsest maailmast ja see muudab sinu käitumist füüsilises maailmas. <ref name="superhereo"/><br />
<br />
Ühes oma teises uuringus, mida ta tegi koos Riikliku Teadusfondiga ([http://www.nsf.gov/ ''National Science Foundation'']) leidis ta, et kui avatar meenutab inimest ennast reaalses elus, siis nad mõjutavad vastastikku ja sõltuvad sellest, kuidas need karakterid käituvad.<ref name="techland"/><ref name="virtualself"/><br />
<br />
Seega enese peegeldus kas ühes või teises keskkonnas on omavahel väga tihedalt seotud. <br />
<br />
Seda kinnitab ka uuring, mis viidi läbi Missouri Ülikoolis<ref name="mirrored"/>, kus uuriti "iseennast peegelpildis" ehk siis virtuaalse maailma mõju inimese enda tervisele, välimusele ja heaolule. Uurimuses tõdeti, et virtuaalsel kehastusel võib olla reaalne mõju isiku identideedile ja käitumisele reaalses elus. See puudutas nii toitumise kui ka välimusega seotud käitumist. Lisaks leidis uuring, et mida rohkem inimene suhestub oma avatariga virtuaalses maailmas, seda rohkem tunnetab ta vajadust oma heaolu panustamisele reaalses maailmas.<br />
<br />
<br />
== Lõpetuseks ==<br />
<br />
<br />
Tegelikult ei ole vahet, millest olla sõltuvuses. Kui ei olda sõltuvuses virtulaasest maailmast, siis võidakse olla sõltuvuses võib-olla millestki muust, mis võib olla veelgi kahjulikum (nt narkootikumid). <br />
<br />
Hea on, kui inimestel on lisaks virtuaalsele elule ka „päris elu“ alles jäänud, mis tasakaalustab ja aitab reaalsusega kursis olla. Samut tasub virtuaalses maailmas tegutsedes endale aru anda, millised tagajärjed võivad sellest reaalsesse ellu kaasa tulla, eriti, kui virtuaalses keskkonnas suhtlemisel esinetakse oma "päris minaga".<br />
<br />
<br />
== Välisviited ==<br />
<references><br />
<ref name="FB realese">[http://investor.fb.com/releasedetail.cfm?ReleaseID=761090 Facebook Reports First Quarter 2013 Results]</ref><br />
<ref name="FB connected">[https://fb-public.box.com/s/3iq5x6uwnqtq7ki4q8wk IDC-Facebook Always Connected]</ref><br />
<ref name="science1">[http://www.scienceclarified.com/scitech/Virtual-Reality/Which-World-Is-Real-The-Future-of-Virtual-Reality.html Which World Is Real? The Future of Virtual Reality]</ref><br />
<ref name="superhereo">[http://news.discovery.com/tech/gear-and-gadgets/virtual-superheroes-more-heroic-real-life-130130.htm Virtual Superheroes Are More Heroic In Real Life]</ref><br />
<ref name="Huffpost">[http://www.huffingtonpost.com/susan-tenby/nonprofits-blaze-virtual_b_212810.html Nonprofits Blaze Virtual Trails in Second Life Mixed Reality Lounge]</ref><br />
<ref name="IEEE">[http://spectrum.ieee.org/telecom/internet/virtual-reality-and-social-networks-will-be-a-powerful-combination Virtual Reality and Social Networks Will Be a Powerful Combination]</ref><br />
<ref name="techland">[http://techland.time.com/2011/01/27/study-virtual-reality-personas-influence-how-you-act-in-the-real-world Study: Virtual Reality Personas Influence How You Act In The Real World]]</ref><br />
<ref name="virtualself">[http://www.nsf.gov/news/special_reports/science_nation/virtualself.jsp Virtual Self]</ref><br />
<ref name="mirrored">[http://www.academia.edu/1883727/Mirrored_Selves_The_Influence_of_Self-Presence_in_a_Virtual_World_on_Health_Appearance_and_Well-Being Mirrored selves: The influence of self-presence in a virtual world on health,appearance, and well-being]</ref><br />
</references></div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=IDK6100:Reaalne_ja_digitaalne_maailm&diff=771IDK6100:Reaalne ja digitaalne maailm2020-09-20T13:55:04Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div><br />
== Sisenemine digitaalsesse maailma ==<br />
<br />
Digitaalne maailm sai alguse personaalarvutist, seejärel tulid erinevad võrgustikud, kulmineerudes [http://www.w3.org/ World Wide Web]’iga, mis vallandas esimese suure veebi ajastu. Pärast seda tuli otsingumootor [https://www.google.ee/ ''Google''] (ja teised brauserid), mis vallandasid teise veebi ajastu. Nüüd võiks öelda, et käes on kolmas ajastu: virtuaalse maailma (või ka reaalsuse) ajastu.<br />
<br />
Tänu Internetile on levinud mitmed mängud, mida saab mängida kodus arvutis või mängukonsoolides ning eriti seiklusmängud, mis põhinevad fantaasia rollimängudel ja mis annab virtuaalsele maailmale teise tähenduse. Inimesed, kes naudivad neid mänge, on moodustanud omaette võrgustiku, mille kaudu saavad tuhanded suhelda üksteisega ja ühel ajal ''online'''is mängida. Praeguseks on Interneti kasutajaid maailmas üle 2,4 miljardi. ([http://www.internetworldstats.com/stats.htm Interneti kasutamine maailmas])<br />
<br />
Üheksa aastat tagasi turule toodud tarkvaratoode [https://www.facebook.com/ ''Facebook''] (FB) on muutunud rutiinseks igapäevaelu osaks 665 miljonile inimesele<ref name="FB realese"/>. Paljudel neist on suurearvuline sõpruskond, millega nad kiitlevad, kuid kui paljud neist on tegelikud „sõbrad“?<br />
<br />
Kummaline, et tegelikus elus ei suuda me nii suure hulga „sõpradega“ suhelda, ei jätku aega ega jõudu.<br />
<br />
Umbes sajand tagasi oli sotsiaalne suhtlemine väga tagasihoidlik. Enamikul inimestel piirdus see vaid oma kodutänavaga. Kogukonnad (kommuunid) olid väikesed ja teati-tunti üksteist. Tänagi, igaühe eluetapil koguneb teekonnal lasteaed-kool-töö tutvusring paraja kogukonna suuruseks, kuid kindlasti ei saa me neid kõiki sõpradeks nimetada.<br />
<br />
Umbes sajand tagasi oli sotsiaalne suhtlemine väga tagasihoidlik. Enamikul inimestel piirdus see vaid oma kodutänavaga. Kogukonnad (kommuunid) olid väikesed ja teati-tunti üksteist. Tänagi, igaühe eluetapil koguneb tutvusring teekonnal lasteaed-kool-töö paraja kogukonna suuruseks, kuid kindlasti ei saa me neid kõiki sõpradeks nimetada.<br />
<br />
Majanduses ei saa mitte midagi juhtuda, kui inimesed kokku ei saa ja ei raja või loo midagi.<br />
Sotsiaalsetes võrgustikes (nagu nt FB, Twitter, Linkedin) aga saab kõike. Sotsiaalne meedia jätab inimestele mulje, et nad on justkui kõikvõimsad. Nad on julged, osavad, ilusad, targad ja mida kõike veel. Kuid majanduslikus mõttes ei toimu nendes sotsiaalsetes võrgustikes mitte midagi.<br />
<br />
Ometi…<br />
<br />
== Virtuaalne suhtlus ==<br />
<br />
Käesoleval aastal tuli FB välja uue uuringuga, kus leiab, et inimesed täna ei suuda päevas ühtki tundi ilma FB-ta olla ja FB on muutunud meie mobiilseks kaaslaseks igapäevases elus.<ref name="FB connected"/><br />
<br />
Tänane reaalsus on, et järjest olulisemaks muutub virtuaalne suhtlemine, selmet inimestega silmast-silma kohtuda ja suhelda. <br />
<br />
Virtuaalses maailmas peame arvestama, et tegemist on keskkonnaga, kus me suhtleme ja teavet vahetame, mitte ei ole tegemist vaid arvutiga. Virtuaalne maailm on tegelikult vahend enda uue "mina" loomiseks, et suhelda ja jagada kogemusi arvuti poolt genereeritud maailmas paralleelselt reaalse "minaga". <br />
<br />
Kindlasti annab virtuaalses maailmas tegutsemine ka teatud keele omandamise oskuse, sest paljud virtuaalmaailma keskkonnad on inglise keelsed. Samuti suhtlemisoskust laiemalt, kuid see suhtlemine võib jäädagi virtuaalseks, sest "päris" inimestega kohtumisel võib tekkida kohmetumine. Kas virtuaalses maailmas „elamine“ lihtsustab ülesannete lahendamist «päris» elus?<br />
<br />
<br />
== Virtuaalse maailma mõjud ==<br />
<br />
Mitmed eksperdid arvavad, et virtuaalses maailmas tegutsemine ei ole kasulik. Nad viitavad füüsilistele ja vaimsetele probleemidele, mida inimesed kogevad, kes kasutavad virtuaalset tehnoloogiat. Nt on uuritud piloote, kes harjutavad lennusimulaatoritel, ja avastud, et piloodid, kes olid kasutanud selliseid simulaatoreid, teevad reaalse lennu ajal vigu tänu simuleeritud keskkonna ja tegelikkuse erinevustele, sest simulaatorid ei saa jäljendada kiirenduse mõju, mida piloot tunneb lennu ajal ja see tekitab temas sedadust. Probleem on ajutine ja seetõttu ei ole pilootidel lubatud sõita vähemalt enne kahekümne nelja tunni möödumist simulaatori kasutamisest.<ref name="science1"/> <br />
<br />
Virtuaalne reaalsus, mis jäljendab kõige enam meie igapäeva elu, võib olla ohtlik lastele ja noortele, kuid ka täiskasvanud võivad olla ohustatud. <br />
<br />
Mõnedel inimestel on tekkinud pärast virtuaalse maailma kasutamist või arvutiga muu intensiivse töö tegemist probleemid ümberkohanemisega. Uurijatele on tekitanud need lühiajalised muudatused küsimusi, kas pikaajaline virtuaalse maailma kasutamine võib põhjustada püsivaid muutusi, eriti laste puhul, kelle aju alles areneb ja seetõttu on kergem mõjutada kui täiskasvanu puhul. Mõned arvavad isegi, et ka täiskasvanu aju võib see jäädavalt muuta.<ref name="science1"/> <br />
<br />
Psühholoog ja teaduskirjanik Richard DeGrandpre ([http://www.amazon.com/Digitopia-The-Look-New-Digital/dp/0812991567#reader_B000FC1HOG Digitopia] autor) hoiatab, et pidev kokkupuude virtuaalse maailmaga võib muuta seda, kuidas inimesed tajuvad reaalset maailma «''Tegelikkuses teadvus muutub nagu tarkvaragi iga päev muutub ja jääb pärast seda muudetuks''…»<ref name="science1"/> <br />
<br />
Mõned autorid väidavad ka, et mängides vägivaldseid, realistlikke arvutimänge, muutuvad inimesed tõenäoliselt vägivaldseks ka reaalses elus. Väidetavalt on mõned noored väitnud, et mängud nt nagu ''Grand Theft Auto'', on inspireerinud neid vigastama või tapma reaalseid inimesi, kuid mängu kaitsjad protestivad selle vastu, väites, et mäng ei saa sundida inimesi tegema mitte midagi. Nad väidavad, et tõeline motivaator vägivallaks, on inimeste psühholoogilised mured, pluss probleemid ühiskonnas, mida paljud inimesed ei taha arutada. Nagu ajakirja ''Computer Gaming World'' toimetaja Robert Coffey ütleb: <br />
<br />
''On kummaliselt rahustav, et on võimalik osutada millelegi, mida te ei mõista ja süüdistada kedagi milleski, millest te aru ei saa'' ...<ref name="science1"/><br />
<br />
<br />
== Virtuaalse maailma plussid ==<br />
<br />
Samas on virtuaalsel maailmal ka omad plussid, kui neid osatakse õigesti ära kasutada. See võib olla suureks abiks inimestele, kellel on vähe võimalusi, et olla edukas oma igapäevaelus. Näiteks võib parandada enesetunnet virtuaalses maailmas toimetamine õpiraskustega lastel või kui inimesel on puue või tal on lihtsalt teinekord keeruline suhelda ja omi mõtteid väljendada või inimestel, kel on alaväärsuskompleks oma väljanägemise suhtes.<br />
<br />
On oluline, et tehtaks vahet reaalsel ja virtuaalsel maailmal, seetõttu on oluline pöörata tähelepanu lastele, kes viibivad palju virtuaalses keskkonnas, ja õpetada neile, kuidas seda enda harimiseks ära kasutada. Virtuaalses keskkonnas saab simuleerida reaalse elu sündmusi, mis on märksa ohutum, kui vastupidine tegevus.<br />
<br />
''Online Community Director of [http://www.techsoup.org/ Tech Soup]'', Susan Tenby, on avaldanud [http://www.huffingtonpost.com ''Huffington Post'''is] artikli, kus ta viitab ka eelnevalt toodud plussidele ja et üha rohkem vaadatakse virtuaalsete keskkondade poole (nagu nt ''Second Life''), sest need on ühed tänuväärsed sotsiaalmeedia vahendid, mida saab kasutada ka veebi- ja teavitustegevuse strateegiate väljatöötamisel.<ref name="Huffpost"/><br />
<br />
Virtuaalses maailmas saab kehastuda «avatariks» ja nii mõnigi on sattunud sellest sõltuvusse, veetes kogu oma aja ''online'''is, jättes vanemad, sõbrad, koolitöö või töökoha tahaplaanile. Fantaasiamaailma mängud tunduvad tähtsamatena ja rohkem "päris" kui reaalne maailma.<br />
<br />
Tuleb välja, et avatarid ei ole lihtsalt meelelahutuse jaoks. IBM asepresident on ennustanud, et 2015. aastaks on IBMis kasutusel avatarid, kes viivad läbi tööga seotud kohtumisi ja esitlusi.<ref name="IEEE"/><br />
<br />
== Virtuaalse maailma seos reaalse maailmaga ==<br />
<br />
<br />
Virtuaalses maailmas tegutsedes võib aga unustada reaalse elu, mistõttu elad nagu multifilmis – keegi laseb su maha ja järgmisel hetkel elad oma avatari elu edasi. Reaalne elu selliseid võimalusi ei paku.<br />
<br />
Stanford ülikooli professor Jeremy Bailenson viib läbi oma laboris [http://vhil.stanford.edu/ ''Virtual Human Interaction Lab''] erinevaid uuringuid, mille eesmärgiks on aru saada inimesi ümbritseva virtuaalse maailma dünaamikast ja vastastikusest mõjust simulatsioonidele ja teiste inimeste digitaalkujul esinemisele meedias, sidesüsteemides ja mängudes.<br />
<br />
Ta leiab, et see seos on väga tihe, sest virtuaalne reaalsus tuleb sinuga kaasa, kui sa lahkud virtaalsest maailmast ja see muudab sinu käitumist füüsilises maailmas. <ref name="superhereo"/><br />
<br />
Ühes oma teises uuringus, mida ta tegi koos Riikliku Teadusfondiga ([http://www.nsf.gov/ ''National Science Foundation'']) leidis ta, et kui avatar meenutab inimest ennast reaalses elus, siis nad mõjutavad vastastikku ja sõltuvad sellest, kuidas need karakterid käituvad.<ref name="techland"/><ref name="virtualself"/><br />
<br />
Seega enese peegeldus kas ühes või teises keskkonnas on omavahel väga tihedalt seotud. <br />
<br />
Seda kinnitab ka uuring, mis viidi läbi Missouri Ülikoolis<ref name="mirrored"/>, kus uuriti "iseennast peegelpildis" ehk siis virtuaalse maailma mõju inimese enda tervisele, välimusele ja heaolule. Uurimuses tõdeti, et virtuaalsel kehastusel võib olla reaalne mõju isiku identideedile ja käitumisele reaalses elus. See puudutas nii toitumise kui ka välimusega seotud käitumist. Lisaks leidis uuring, et mida rohkem inimene suhestub oma avatariga virtuaalses maailmas, seda rohkem tunnetab ta vajadust oma heaolu panustamisele reaalses maailmas.<br />
<br />
<br />
== Lõpetuseks ==<br />
<br />
<br />
Tegelikult ei ole vahet, millest olla sõltuvuses. Kui ei olda sõltuvuses virtulaasest maailmast, siis võidakse olla sõltuvuses võib-olla millestki muust, mis võib olla veelgi kahjulikum (nt narkootikumid). <br />
<br />
Hea on, kui inimestel on lisaks virtuaalsele elule ka „päris elu“ alles jäänud, mis tasakaalustab ja aitab reaalsusega kursis olla. Samut tasub virtuaalses maailmas tegutsedes endale aru anda, millised tagajärjed võivad sellest reaalsesse ellu kaasa tulla, eriti, kui virtuaalses keskkonnas suhtlemisel esinetakse oma "päris minaga".<br />
<br />
<br />
== Välisviited ==<br />
<references><br />
1. <ref name="FB realese">[http://investor.fb.com/releasedetail.cfm?ReleaseID=761090 Facebook Reports First Quarter 2013 Results]</ref><br />
<br />
2. <ref name="FB connected">[https://fb-public.box.com/s/3iq5x6uwnqtq7ki4q8wk IDC-Facebook Always Connected]</ref><br />
<br />
3. <ref name="science1">[http://www.scienceclarified.com/scitech/Virtual-Reality/Which-World-Is-Real-The-Future-of-Virtual-Reality.html Which World Is Real? The Future of Virtual Reality]</ref><br />
<br />
4. <ref name="superhereo">[http://news.discovery.com/tech/gear-and-gadgets/virtual-superheroes-more-heroic-real-life-130130.htm Virtual Superheroes Are More Heroic In Real Life]</ref><br />
<br />
5. <ref name="Huffpost">[http://www.huffingtonpost.com/susan-tenby/nonprofits-blaze-virtual_b_212810.html Nonprofits Blaze Virtual Trails in Second Life Mixed Reality Lounge]</ref><br />
<br />
6. <ref name="IEEE">[http://spectrum.ieee.org/telecom/internet/virtual-reality-and-social-networks-will-be-a-powerful-combination Virtual Reality and Social Networks Will Be a Powerful Combination]</ref><br />
<br />
<br />
7. <ref name="techland">[http://techland.time.com/2011/01/27/study-virtual-reality-personas-influence-how-you-act-in-the-real-world Study: Virtual Reality Personas Influence How You Act In The Real World]]</ref><br />
<br />
<br />
8. <ref name="virtualself">[http://www.nsf.gov/news/special_reports/science_nation/virtualself.jsp Virtual Self]</ref><br />
<br />
9. <ref name="mirrored">[http://www.academia.edu/1883727/Mirrored_Selves_The_Influence_of_Self-Presence_in_a_Virtual_World_on_Health_Appearance_and_Well-Being Mirrored selves: The influence of self-presence in a virtual world on health,appearance, and well-being]</ref></div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=IDK6100:Noorte_tegevused_v%C3%B5rgus&diff=770IDK6100:Noorte tegevused võrgus2020-09-20T13:54:12Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>Tänapäeva noored on digitaalselt seotumad kui mistahes varasemad põlvkonnad. Neid nimetatakse ka "digitaalseteks pärismaalasteks"<ref name="harris" />. Nad on Internetiga üles kasvanud ning seda kasutanud varasest lapsepõlvest alates. Erinevate uuringute põhjal on rohkem kui pooled noortest kasutanud Internetti enam kui viis aastat<ref name="harris" />. Võrgus tegutsemiseks kasutatakse nii nutitelefone, kui kodus olevaid arvuteid. Vähemal määral ka tahvelarvuteid<ref name="pew13" />.<br />
<br />
==Tegevused võrgus==<br />
Internet on nende jaoks ühtviisi nii kommunikatsioonikanaliks, meelelahutusplatvormiks kui õppekeskkonnaks<ref name="harris" /><ref name="eukidsIII" />. Ühtlasi kasutatakse võrku oma digitaalse identiteedi loomiseks ja kujundamiseks. Võrguteenuste kaudu toimub sotsiaalne sobitumine digitaalmaailma, oma suhtluskonna ja meelistegevuste ledimine võrgus<ref name="medscape" />. Siiski on näha, et nooremal vanuserühmal on kogu tegevus siiski orienteeritud peamiselt info tarbimisele<ref name="eukidsIII" />. Suheldakse sõpradega, mängitakse mänge, vaadatakse videoid. Oluliselt vähem postitatakse võrku pilte või luuakse blogipostitusi<ref name="kaiser" />. Küll aga kasutatakse Internetti muusikafailide allalaadimiseks või võrguraadiote kuulamiseks<ref name="kaiser" />.<br />
<br />
Seega kasutatakse Internetti peamiselt:<br />
* '''koolitööga''' seotud ülesannete tegemiseks;<br />
* '''sotsiaalseks suhtluseks''' (sotsiaalvõrgustikud, välksõnumid, elektronpost);<br />
* '''meediatarbimiseks''' (videod, muusika).<br />
<br />
==Eesmärgid ja põhjused==<br />
''"Internet kui terviklik meedium pakub palju vaikseid nurgakesi, olles samas orienteeritud välksõnumisuhtlusele<ref name="actyouth" />."'' Seega on võrgus olemise põhjus parandada suhteid päriselus<ref name="medscape" />. Interneti teel suhtlema hakkamine on oluliselt lihtsam, puuduvad piinlikud vaikuse ja kohmetumise momendid. Ka suhete silumiseks ja probleemide lahendamiseks eelistavad noored pigem neutraalsemat virtuaalkeskkonda, välk- ja tekstisõnumeid. Päriselus suhtlemine tundub keeruline ja kohmakas.<br />
<br />
Võrgusisu loomise ajendiks on aga seevastu tähelepanu- ja tunnustusvajadus. Digitaalne maailm avab võimaluse igaühele nautida loomingulist vabadust. Avaldada oma mõtteid ja tundeid, saada tagasisidet ja tunnustust eakaaslastelt ning ülejäänud võrgukogukonnalt<ref name="medscape" />. Läbi võrgukogukondade arendavad noored oma juhi- ja koordinaatorioskusi, mis suurendab nende autonoomiat ja võimaldab luua täpselt sellise digitaalse identiteedi nagu noor soovib<ref name="actyouth" />. Tänapäevane digitaalne maailm pakub noortele võimalust varajaseks, mis sest et virtuaalseks iseseisvumiseks.<br />
<br />
Niisiis on võrgus tegutsemise eesmärgid:<br />
* info otsimine, teadmiste kogumine;<br />
* meedia tarbimine ja meelelahutus;<br />
* suhete loomine ja hoidmine;<br />
* sotsiaalse identiteedi ja positsiooni kujundamine.<br />
<br />
==Välisviited==<br />
<references><br />
<ref name="harris">[http://safekids.com/mcafee_harris.pdf Andrea Pieters, Christine Krupin: Youth Online Behavior]</ref><br />
<ref name="eukidsIII">[http://www2.lse.ac.uk/media@lse/research/EUKidsOnline/EU%20Kids%20III/Reports/PerspectivesReport.pdf Leslie Haddon, Sonia Livingstone: EU Kids Online: National perspectives]</ref><br />
<ref name="pew13">[http://www.pewinternet.org/~/media/Files/Reports/2013/PIP_TeensandTechnology2013.pdf Mary Madden, Amanda Lenhart, Maeve Duggan, Sandra Cortesi, Urs Gasser: Teens and Technology 2013]</ref><br />
<ref name="kaiser">[http://www.kff.org/entmedia/entmedia030905pkg.cfm Vicotria Rideout, Donald F. Roberts, Ulla G. Foehr: Generation M: Media in the Lives of 8-18 Year-olds]</ref><br />
<ref name="medscape">[http://www.medscape.com/viewarticle/704888_1 Shu-Sha Angie Guan, Kaveri Subrahmanyam: Youth Internet Use: Risks and Opportunities]</ref><br />
<ref name="actyouth">[http://www.actforyouth.net/resources/rf/rf_internet_1006.pdf Nathalie Louge: Adolescents and the Internet]</ref><br />
</references></div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TER3660:Omakapitali_anal%C3%BC%C3%BCs&diff=769TER3660:Omakapitali analüüs2020-09-20T13:21:10Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>==Kasum aktsia kohta==<br />
Kui mitu senti kasumit tekitab ettevõtte iga aktsia.<br />
<br />
<math>kasum\ aktsia\ kohta = \frac{puhaskasum}{aktsiate\ arv}</math><br />
<br />
==Aktsia bilansiline väärtus==<br />
Kui palju on ühe aktsia väärtus bilansi põhjal arvutatuna. Kui seda võrrelda reaalse aktsiahinnaga, on näha, kas aktsia tegelik väärtus on kallim või mitte.<br />
<br />
<math>aktsia\ bilansiline\ v\ddot{a}\ddot{a}rtus = \frac{omakapital}{aktsiate\ arv}</math><br />
<br />
või<br />
<br />
<math>aktsia\ bilansiline\ v\ddot{a}\ddot{a}rtus = \frac{aktsiakapital\ (osakapital)}{aktsiate\ arv}</math><br />
<br />
==Aktsia turuväärtuse ja bilansilise väärtuse suhe==<br />
Kui palju on aktsia turuväärtus kõrgem tema bilansilisest väärtusest.<br />
<br />
<math>aktsia\ turu-\ ja\ bilansilise\ v\ddot{a}\ddot{a}rtuse\ suhe = \frac{aktsia\ turuhind}{bilansiline\ v\ddot{a}\ddot{a}rtus}</math><br />
<br />
<br />
==Aktsia hinnasiduvuse suhtarv==<br />
Kui mitu eurot tuleb investeerida, et saada 1 euro kasumit.<br />
<br />
<math>aktsia\ hinnasiduvuse\ suhtarv = \frac{aktsia\ turuhind}{kasum\ aktsia\ kohta}</math><br />
<br />
<br />
==Ettevõtte dividendid aktsia kohta==<br />
Kui mitu eurot dividende maksab ettevõte iga aktsia kohta.<br />
<br />
<math>ettev\tilde{o}tte\ dividendid\ aktsia\ kohta = \frac{dividendide\ kogusumma}{aktsiate\ arv}</math><br />
<br />
<br />
==Aktsia dividendimäär==<br />
Aktsia jooksev tulusus protsentides.<br />
<br />
<math>aktsia\ dividendim\ddot{a}\ddot{a}r = \frac{dividendid\ aktsia\ kohta}{aktsia\ turuhind}</math><br />
<br />
<br />
==Dividendide väljamaksekordaja==<br />
Kui suure osa puhaskasumist maksab ettevõte välja dividendidena.<br />
<br />
<math>dividendide\ v\ddot{a}ljamaksekordaja = \frac{dividendid\ aktsia\ kohta}{kasum\ aktsia\ kohta}</math><br />
<br />
või<br />
<br />
<math>dividendide\ v\ddot{a}ljamaksekordaja = \frac{dividendid}{puhaskasum}</math><br />
<br />
==Säilitatud tulu määr==<br />
Kui suure osa puhaskasumist säilitab ettevõte edasiseks tegevuseks.<br />
<br />
<math>s\ddot{a}ilitatud\ tulu\ m\ddot{a}\ddot{a}r = 1 - dividendide\ v\ddot{a}ljamaksekordaja</math></div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TER3660:Rentaabluse_anal%C3%BC%C3%BCs&diff=768TER3660:Rentaabluse analüüs2020-09-20T13:19:40Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div><br />
'''NB! Rentaabluse analüüsi tulemused antakse alati protsentides!'''<br />
<br />
==Varade rentaablus==<br />
Kui mitu senti puhaskasumit suudab teenida iga ettevõtte varade alla paigutatud üks euro.<br />
<br />
<math>varade\ rentaablus = \frac{puhaskasum}{varad}</math><br />
<br />
==Tulutootvuse üldvõime==<br />
Kui mitu protsenti ärikasumist suudab teenida iga ettevõtte varade alla paigutatud üks euro. Võõrkapitali kasutamise korral läheb osa kasumist intresside tasumiseks. Kui varade rentaabluse ja tulutootvuse üldvõime vahe on väike, siis kasutab ettevõte vähe võõrkapitali.<br />
<br />
<math>tulutootvuse\ \ddot{u}ldv\tilde{o}ime = \frac{\ddot{a}rikasum}{varad}</math><br />
<br />
==Käiberentaablus==<br />
Kui mitu senti kasumit suudab tekitada iga käibeeuro.<br />
<br />
<math>k\ddot{a}iberentaablus = \frac{puhaskasum}{m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive}</math><br />
<br />
<br />
==Omakapitali rentaablus==<br />
Kui mitu senti kasumit suudab tekitada iga investeeritud üks euro.<br />
<br />
<math>omakapitali\ rentaablus = \frac{puhaskasum}{omakapital}</math><br />
<br />
<br />
==Rakenduskapitali rentaablus==<br />
<math>rakenduskapitali\ rentaablus = \frac{\ddot{a}rikasum}{pikaajalised\ kohustused + omakapital}</math></div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TER3660:Varade_kasutamise_efektiivsuse_anal%C3%BC%C3%BCs&diff=767TER3660:Varade kasutamise efektiivsuse analüüs2020-09-20T13:18:02Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>==Käibekordaja ja käibevälde==<br />
Vastava käibevälte leidmiseks tuleb aastane '''keskmine''' päevade arv (360) jagada vastava käibekordajaga.<br />
<br />
<math>k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde = \frac{360}{k\ddot{a}ibekordaja}</math><br />
<br />
==Varade käibekordaja ja käibevälde==<br />
Näitab, kui palju müügikäivet (müügitulu) tekitab iga vara all olev üks euro.<br />
<br />
<math>varade\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}gitulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{varad}</math><br />
<br />
Koguvarade käibevälde näitab, kui mitme päevaga suudavad varad tekitada sama palju käivet kui on nende väärtus bilansis.<br />
<br />
==Põhivarade käibekordaja ja käibevälde==<br />
Näitab, kui palju müügikäivet (müügitulu) tekitab iga põhivara all olev üks euro.<br />
<br />
<math>p\tilde{o}hivarade\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}gitulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{p\tilde{o}hivara\ j\ddot{a}\ddot{a}k}</math><br />
<br />
Põhivarade käibevälde näitab, kui mitme päevaga suudavad põhivarad tekitada sama palju käivet kui on nende väärtus bilansis.<br />
<br />
==Debitoorse võlgnevuse käibekordaja ja käibevälde==<br />
Näitab, kui suur osa müügikäibest on ettevõttele laekumata.<br />
<br />
<math>debitoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{kreeditm\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive}{debitoorne\ v\tilde{o}lgnevus}</math><br />
<br />
Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab, kui pika aja jooksul ettevõtte nõuded laekuvad.<br />
<br />
==Varude käibekordaja ja käibevälde==<br />
Varude käibekordaja näitab, kui mitu rahaühikut müügikäivet tekitas iga varu all olev rahaühik.<br />
<br />
<math>varude\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}dud\ kaupade\ kulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{varud}</math><br />
<br />
* Heaks peetakse näitajat 6.<br />
* Müüdud kaupade kulu asemel kasutatakse lugejas ka müügikäivet, sest aruandlusest pole alati võimalik müüdud kaupade kulu välja lugeda.<br />
<br />
Varude käibevälde näitab, millise perioodi jooksu varud täielikult vahetuvad, ehk kui mitu päeva kulub aega kauba ostmise ja müümise vahel.<br />
Keskmisest pikem varude käibeperiood näitab, et ettevõte kas ostab sisse liiga palju toorainet, mida ei jõuta töödelda, valmistoodangu müük ei kulge plaanipäraselt või on tootmisprotsess liiga pikk.<br />
<br />
==Ettevõtte talitlustsükkel==<br />
Periood, mille jooksul ettevõtte varud muutuvad debitoorseks võlgnevuseks ning debitoorne võlgnevus uuesti rahaks.<br />
<br />
<math>ettev\tilde{o}tte\ talitlusts\ddot{u}kkel = varude\ k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde + debitoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde</math><br />
<br />
==Kreditoorse võlgnevuse käibekordaja ja käibevälde==<br />
<math>kreditoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}dud\ kaupade\ kulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{kreditoorne\ v\tilde{o}lgnevus}</math><br />
<br />
Kreditoorse võlgnevuse käibevälde näitab, millise perioodi jooksul tasub ettevõtte oma kohustused tarnijate ees.<br />
<br />
==Ettevõtte finantseerimistsükkel==<br />
Näitab, päevade arvu, mille jooksul ettevõte peab oma tegevuse rahastamiseks otsima täiendavaid vahendeid. Nimetatakse ka raha konversioonistükliks. Mida pikem on raha konversiooniperiood, seda rohkem tuleb teha investeeringuid käibevarade soetamiseks.<br />
<br />
<math>ettev\tilde{o}tte\ finantseerimists\ddot{u}kkel = talitlusts\ddot{u}kkel - kreditoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde</math><br />
<br />
Raha konversiooniperioodi vähendamiseks tuleb vähendada keskmist varude ja ostjatelt laekumata arvete konversiooniperioodi. Samuti suurendada keskmist tarnijatele tasumata arvete laekumise perioodi. Mida pikem on ettevõte finantseerimistsükkel, seda suurem on lühiajaline likviidsusrisk.</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TER3660:Varade_kasutamise_efektiivsuse_anal%C3%BC%C3%BCs&diff=766TER3660:Varade kasutamise efektiivsuse analüüs2020-09-20T13:15:58Z<p>Ranger: /* Käibekordaja ja käibevälde */</p>
<hr />
<div>==Käibekordaja ja käibevälde==<br />
Vastava käibevälte leidmiseks tuleb aastane '''keskmine''' päevade arv (360) jagada vastava käibekordajaga.<br />
<br />
<math>k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde = \frac{360}{k\ddot{a}ibekordaja}</math><br />
<br />
==Varade käibekordaja ja käibevälde==<br />
Näitab, kui palju müügikäivet (müügitulu) tekitab iga vara all olev üks euro.<br />
<br />
<math>varade\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}gitulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{varad}</math><br />
<br />
Koguvarade käibevälde näitab, kui mitme päevaga suudavad varad tekitada sama palju käivet kui on nende väärtus bilansis.<br />
<br />
==Põhivarade käibekordaja ja käibevälde==<br />
Näitab, kui palju müügikäivet (müügitulu) tekitab iga põhivara all olev üks euro.<br />
<br />
<math>p\tilde{o}hivarade\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}gitulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{p\tilde{o}hivara\ j\ddot{a}\ddot{a}k}</math><br />
<br />
Põhivarade käibevälde näitab kui mitme päevaga suudavad põhivarad tekitada sama palju käivet kui on nende väärtus bilansis.<br />
<br />
==Debitoorse võlgnevuse käibekordaja ja käibevälde==<br />
Näitab, kui suur osa müügikäibest on ettevõttele laekumata.<br />
<br />
<math>debitoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{kreeditm\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive}{debitoorne\ v\tilde{o}lgnevus}</math><br />
<br />
Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab, kui pika aja jooksul ettevõtte nõuded laekuvad.<br />
<br />
==Varude käibekordaja ja käibevälde==<br />
Varude käibekordaja näitab, kui mitu rahaühikut müügikäivet tekitas iga varu all olev rahaühik.<br />
<br />
<math>varude\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}dud\ kaupade\ kulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{varud}</math><br />
<br />
* Heaks peetakse näitajat 6.<br />
* Müüdud kaupade kulu asemel kasutatakse lugejas ka müügikäivet, sest aruandlusest pole alati võimalik müüdud kaupade kulu välja lugeda.<br />
<br />
Varude käibevälde näitab, millise perioodi jooksu varud täielikult vahetuvad, ehk kui mitu päeva kulub aega kauba ostmise ja müümise vahel.<br />
Keskmisest pikem varude käibeperiood näitab, et ettevõte kas ostab sisse liiga palju toorainet, mida ei jõuta töödelda, valmistoodangu müük ei kulge plaanipäraselt või on tootmisprotsess liiga pikk.<br />
<br />
==Ettevõtte talitlustsükkel==<br />
Periood, mille jooksul ettevõtte varud muutuvad debitoorseks võlgnevuseks ning debitoorne võlgnevus uuesti rahaks.<br />
<br />
<math>ettev\tilde{o}tte\ talitlusts\ddot{u}kkel = varude\ k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde + debitoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde</math><br />
<br />
==Kreditoorse võlgnevuse käibekordaja ja käibevälde==<br />
<math>kreditoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}dud\ kaupade\ kulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{kreditoorne\ v\tilde{o}lgnevus}</math><br />
<br />
Kreditoorse võlgnevuse käibevälde näitab, millise perioodi jooksul tasub ettevõtte oma kohustused tarnijate ees.<br />
<br />
==Ettevõtte finantseerimistsükkel==<br />
Näitab, päevade arvu, mille jooksul ettevõte peab oma tegevuse rahastamiseks otsima täiendavaid vahendeid. Nimetatakse ka raha konversioonistükliks. Mida pikem on raha konversiooniperiood, seda rohkem tuleb teha investeeringuid käibevarade soetamiseks.<br />
<br />
<math>ettev\tilde{o}tte\ finantseerimists\ddot{u}kkel = talitlusts\ddot{u}kkel - kreditoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde</math><br />
<br />
Raha konversiooniperioodi vähendamiseks tuleb vähendada keskmist varude ja ostjatelt laekumata arvete konversiooniperioodi. Samuti suurendada keskmist tarnijatele tasumata arvete laekumise perioodi. Mida pikem on ettevõte finantseerimistsükkel, seda suurem on lühiajaline likviidsusrisk.</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TER3660:Varade_kasutamise_efektiivsuse_anal%C3%BC%C3%BCs&diff=765TER3660:Varade kasutamise efektiivsuse analüüs2020-09-20T13:15:51Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>==Käibekordaja ja käibevälde==<br />
Vastava käibevälte leidmiseks tuleb aastane '''keskmine''' päevade arv (360) jagada vastava käibekordajaga.<br />
<br />
<math>k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde = \frac{360}{k\ddot{a}ibekordaja}</math><br />
<br />
==Varade käibekordaja ja käibevälde==<br />
Näitab, kui palju müügikäivet (müügitulu) tekitab iga vara all olev üks euro.<br />
<br />
<math>varade\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}gitulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{varad}</math><br />
<br />
Koguvarade käibevälde näitab, kui mitme päevaga suudavad varad tekitada sama palju käivet kui on nende väärtus bilansis.<br />
<br />
==Põhivarade käibekordaja ja käibevälde==<br />
Näitab, kui palju müügikäivet (müügitulu) tekitab iga põhivara all olev üks euro.<br />
<br />
<math>p\tilde{o}hivarade\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}gitulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{p\tilde{o}hivara\ j\ddot{a}\ddot{a}k}</math><br />
<br />
Põhivarade käibevälde näitab kui mitme päevaga suudavad põhivarad tekitada sama palju käivet kui on nende väärtus bilansis.<br />
<br />
==Debitoorse võlgnevuse käibekordaja ja käibevälde==<br />
Näitab, kui suur osa müügikäibest on ettevõttele laekumata.<br />
<br />
<math>debitoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{kreeditm\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive}{debitoorne\ v\tilde{o}lgnevus}</math><br />
<br />
Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab, kui pika aja jooksul ettevõtte nõuded laekuvad.<br />
<br />
==Varude käibekordaja ja käibevälde==<br />
Varude käibekordaja näitab, kui mitu rahaühikut müügikäivet tekitas iga varu all olev rahaühik.<br />
<br />
<math>varude\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}dud\ kaupade\ kulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{varud}</math><br />
<br />
* Heaks peetakse näitajat 6.<br />
* Müüdud kaupade kulu asemel kasutatakse lugejas ka müügikäivet, sest aruandlusest pole alati võimalik müüdud kaupade kulu välja lugeda.<br />
<br />
Varude käibevälde näitab, millise perioodi jooksu varud täielikult vahetuvad, ehk kui mitu päeva kulub aega kauba ostmise ja müümise vahel.<br />
Keskmisest pikem varude käibeperiood näitab, et ettevõte kas ostab sisse liiga palju toorainet, mida ei jõuta töödelda, valmistoodangu müük ei kulge plaanipäraselt või on tootmisprotsess liiga pikk.<br />
<br />
==Ettevõtte talitlustsükkel==<br />
Periood, mille jooksul ettevõtte varud muutuvad debitoorseks võlgnevuseks ning debitoorne võlgnevus uuesti rahaks.<br />
<br />
<math>ettev\tilde{o}tte\ talitlusts\ddot{u}kkel = varude\ k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde + debitoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde</math><br />
<br />
==Kreditoorse võlgnevuse käibekordaja ja käibevälde==<br />
<math>kreditoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibekordaja = \frac{m\ddot{u}\ddot{u}dud\ kaupade\ kulu\ (m\ddot{u}\ddot{u}gik\ddot{a}ive)}{kreditoorne\ v\tilde{o}lgnevus}</math><br />
<br />
Kreditoorse võlgnevuse käibevälde näitab, millise perioodi jooksul tasub ettevõtte oma kohustused tarnijate ees.<br />
<br />
==Ettevõtte finantseerimistsükkel==<br />
Näitab, päevade arvu, mille jooksul ettevõte peab oma tegevuse rahastamiseks otsima täiendavaid vahendeid. Nimetatakse ka raha konversioonistükliks. Mida pikem on raha konversiooniperiood, seda rohkem tuleb teha investeeringuid käibevarade soetamiseks.<br />
<br />
<math>ettev\tilde{o}tte\ finantseerimists\ddot{u}kkel = talitlusts\ddot{u}kkel - kreditoorse\ v\tilde{o}lgnevuse\ k\ddot{a}ibev\ddot{a}lde</math><br />
<br />
Raha konversiooniperioodi vähendamiseks tuleb vähendada keskmist varude ja ostjatelt laekumata arvete konversiooniperioodi. Samuti suurendada keskmist tarnijatele tasumata arvete laekumise perioodi. Mida pikem on ettevõte finantseerimistsükkel, seda suurem on lühiajaline likviidsusrisk.</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Common.css&diff=764MediaWiki:Common.css2020-09-20T13:09:06Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>/* Siin olevat CSS-i kasutavad kõik kujundused. */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: disc; margin-left: 20px; list-style-image:url(http://wiki.risk.ee/skins/vector/images/bullet-icon.png) }</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Common.css&diff=763MediaWiki:Common.css2020-09-20T13:06:55Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>/* Siin olevat CSS-i kasutavad kõik kujundused. */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: disc; margin-left: 20px; list-style-image:url(http://wiki.risk.ee/skins/vector/images/bullet-icon.png) }<br />
.mw-body, mtext {<br />
font-family: Latin Modern Roman;<br />
}<br />
math {<br />
font-family: Latin Modern Math;<br />
}</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Common.css&diff=762MediaWiki:Common.css2020-09-20T13:05:59Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>/* Siin olevat CSS-i kasutavad kõik kujundused. */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: disc; margin-left: 20px; list-style-image:url(http://wiki.risk.ee/skins/vector/images/bullet-icon.png) }<br />
<br />
.mwe-math-mathml-a11y {<br />
clip: auto !important;<br />
overflow: visible !important;<br />
position: static !important;<br />
width: auto !important;<br />
height: auto !important;<br />
opacity: 1 !important;<br />
}<br />
.mwe-math-fallback-image-inline, .mwe-math-fallback-image-display {<br />
display: none !important;<br />
}</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=691TTO3280:Konspekt2013-11-30T08:59:05Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse allikad */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.<br />
<br />
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingut sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad.<br />
<br />
Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.<br />
<br />
Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui sellele on antud ettenähtud vorm. Kui lepingu vormis ei ole pooled kokku leppinud ega see pole seaduses määratud, võib lepingu sõlmida mistahes vormis. Seejuures võib rangemas vormis lepingu alati sõlmida. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne kinnitamine, notariaalset kinnitamist aga notariaalne tõestamine.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' on tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel võimalust neid muuta. Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisuga tutvuda.<br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikat;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud.<br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=690TTO3280:Konspekt2013-11-30T08:53:40Z<p>Ranger: /* Lepingu tõlgendamine */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.<br />
<br />
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingut sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.<br />
<br />
Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui sellele on antud ettenähtud vorm. Kui lepingu vormis ei ole pooled kokku leppinud ega see pole seaduses määratud, võib lepingu sõlmida mistahes vormis. Seejuures võib rangemas vormis lepingu alati sõlmida. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne kinnitamine, notariaalset kinnitamist aga notariaalne tõestamine.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' on tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel võimalust neid muuta. Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisuga tutvuda.<br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikat;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud.<br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=687TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:41:43Z<p>Ranger: /* Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolet, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.<br />
<br />
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.<br />
<br />
Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui sellele on antud ettenähtud vorm. Kui lepingu vormis ei ole pooled kokku leppinud ega see pole seaduses määratud, võib lepingu sõlmida mistahes vormis. Seejuures võib rangemas vormis lepingu alati sõlmida. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne kinnitamine, notariaalset kinnitamist aga notariaalne tõestamine.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' on tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel võimalust neid muuta. Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisuga tutvuda.<br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud.<br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=686TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:40:26Z<p>Ranger: /* Kohustuse subjektid */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolet, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.<br />
<br />
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.<br />
<br />
Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui sellele on antud ettenähtud vorm. Kui lepingu vormis ei ole pooled kokku leppinud ega see pole seaduses määratud, võib lepingu sõlmida mistahes vormis. Seejuures võib rangemas vormis lepingu alati sõlmida. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne kinnitamine, notariaalset kinnitamist aga notariaalne tõestamine.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' on tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel võimalust neid muuta. Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisuga tutvuda.<br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=685TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:33:14Z<p>Ranger: /* Lepingu sisu ja lepingulised kohustused */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolet, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.<br />
<br />
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.<br />
<br />
Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui sellele on antud ettenähtud vorm. Kui lepingu vormis ei ole pooled kokku leppinud ega see pole seaduses määratud, võib lepingu sõlmida mistahes vormis. Seejuures võib rangemas vormis lepingu alati sõlmida. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne kinnitamine, notariaalset kinnitamist aga notariaalne tõestamine.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' on tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel võimalust neid muuta. Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisuga tutvuda.<br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=684TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:30:40Z<p>Ranger: /* Lepingu sõlmimise klassikaline mudel */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolet, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.<br />
<br />
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.<br />
<br />
Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui sellele on antud ettenähtud vorm. Kui lepingu vormis ei ole pooled kokku leppinud ega see pole seaduses määratud, võib lepingu sõlmida mistahes vormis. Seejuures võib rangemas vormis lepingu alati sõlmida. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne kinnitamine, notariaalset kinnitamist aga notariaalne tõestamine.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=683TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:23:13Z<p>Ranger: /* Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolet, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.<br />
<br />
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.<br />
<br />
Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=682TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:18:49Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse allikad */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolet, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.<br />
<br />
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=681TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:16:08Z<p>Ranger: /* Lepinguõigus võlaõiguse osana */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolet, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.<br />
<br />
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=680TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:10:27Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse koht õigussüsteemis */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolet, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=679TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:07:32Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse allikad */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=678TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:06:49Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
; Tõlgendamine<br />
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige lähtutakse põhiseaduse paragrahv 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=677TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:03:30Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige lähtutakse põhiseaduse paragrahv 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=676TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:01:28Z<p>Ranger: /* =Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige lähtutakse põhiseaduse paragrahv 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=675TTO3280:Konspekt2013-11-29T14:01:05Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse põhiprintsiibid */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine==<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingust sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.<br />
<br />
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:<br />
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.<br />
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.<br />
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige lähtutakse põhiseaduse paragrahv 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=674TTO3280:Konspekt2013-11-29T13:56:34Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse põhiprintsiibid */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiibid===<br />
Lepinguvabaduse printsiip kujutab endast vabadust:<br />
* otsustada, kas üldse sõlmida leping,<br />
* otsustada, kellega leping sõlmida,<br />
* otsustada, mis liiki leping sõlmida,<br />
* valida ise lepingu sisu,<br />
* valida ise lepingu vorm.<br />
<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata:<br />
* leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele,<br />
* pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu,<br />
* kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse,<br />
* piirangud, kellega tohib lepingut sõlmida,<br />
* kindlaks määrata lepingu vorminõuded.<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige lähtutakse põhiseaduse paragrahv 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:%C3%9Cldm%C3%B5isted&diff=673TTO3280:Üldmõisted2013-11-29T13:53:00Z<p>Ranger: /* Tsiviilõigus */</p>
<hr />
<div>==Tsiviilõigus==<br />
Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibist lähtudes. Kujunenud välja Rooma eraõigusest ning on eraõiguse kõige mahukam osa.<br />
<br />
Tsiviilõigus jaguneb:<br />
; Objektiivne õigus<br />
: Tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil.<br />
; Subjektiivne õigus<br />
: Konkreetsele isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigustus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Näiteks omanikul on õigus asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kahju hüvitamist juhul, kui omandiõigust rikutakse.<br />
<br />
Tsiviilõiguse valdkonnad on:<br />
; Üldosa<br />
: Allikaks tsiviilseadustiku üldosa seadus, milles sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid nagu isikud, esemed, tehingud, esindus- ja tsiviilõiguste teostamine.<br />
; Võlaõigus<br />
: Allikaks võlaõigusseadus, mis reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi ja lepinguväliseid kkohustusi (tasu avalik lubamine, asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine, kahju õigusvastane tekitamine).<br />
; Asjaõigus<br />
: Allikaks asjaõigusseadus, milles on sätestatud kinnisturaamatu pidamine ja õiguslik tähendus ning valduse, omandi ja piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon.<br />
; Perekonnaõigus<br />
: Allikaks perekonnaseadus, milles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete omavahelisi õigussuhteid ning eestkosted.<br />
; Pärimisõigus<br />
: Allikaks pärimisseadus, milles reguleeritakse pärimist seaduse ja testamendi järgi, pärimislepingut, pärimise käiku ning kaaspärijate vaheliste suhete küsimusi.</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:%C3%9Cldm%C3%B5isted&diff=672TTO3280:Üldmõisted2013-11-29T13:47:39Z<p>Ranger: Uus lehekülg: '==Tsiviilõigus== Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrd...'</p>
<hr />
<div>==Tsiviilõigus==<br />
Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibist lähtudes. Kujunenud välja Rooma eraõigusest ning on eraõiguse kõige mahukam osa.<br />
<br />
Tsiviilõigus jaguneb:<br />
; Objektiivne õigus<br />
: Tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil.<br />
; Subjektiivne õigus<br />
: Konkreetsele isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigustus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Näiteks omanikul on õigus asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kahju hüvitamist juhul, kui omandiõigust rikutakse.</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Lepingu%C3%B5igus&diff=671TTO3280:Lepinguõigus2013-11-29T13:44:51Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>* [[TTO3280:Konspekt|Konspekt]]<br />
* [[TTO3280:Üldmõisted|Üldmõisted]]</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=670TTO3280:Konspekt2013-11-28T18:57:56Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil.<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiibid===<br />
Lepinguvabaduse printsiip kujutab endast vabadust:<br />
* otsustada, kas üldse sõlmida leping,<br />
* otsustada, kellega leping sõlmida,<br />
* otsustada, mis liiki leping sõlmida,<br />
* valida ise lepingu sisu,<br />
* valida ise lepingu vorm.<br />
<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata:<br />
* leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele,<br />
* pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu,<br />
* kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse,<br />
* piirangud, kellega tohib lepingut sõlmida,<br />
* kindlaks määrata lepingu vorminõuded.<br />
<br />
'''Hea usu printsiip''' tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega selle eesmärgiks ei ole teisele isikule kahju tekitamine. Õiguste teostamine järgib kehtivaid õigus- ja muid norme.<br />
<br />
'''Mõistlikkuse printsiip''' kirjeldab tegevusi, kuidas teised isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ning mida on selliste tingimuste esinemisel üldjuhul õigeks peetud. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, kutseala tavasid ja praktikat.<br />
<br />
''Nõudekeskne lähenemine''<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige lähtutakse põhiseaduse paragrahv 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=669TTO3280:Konspekt2013-11-28T18:56:53Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
; Seaduse dispositiivsus<br />
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.<br />
<br />
; Lepinguvabadus<br />
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.<br />
<br />
; Lepingu siduvuse põhimõte<br />
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.<br />
<br />
; Hea usu põhimõte<br />
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil.<br />
<br />
; Mõistlikkuse põhimõte<br />
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.<br />
<br />
; Tavad ja praktika<br />
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.<br />
<br />
'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiibid===<br />
Lepinguvabaduse printsiip kujutab endast vabadust:<br />
* otsustada, kas üldse sõlmida leping,<br />
* otsustada, kellega leping sõlmida,<br />
* otsustada, mis liiki leping sõlmida,<br />
* valida ise lepingu sisu,<br />
* valida ise lepingu vorm.<br />
<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata:<br />
* leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele,<br />
* pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu,<br />
* kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse,<br />
* piirangud, kellega tohib lepingut sõlmida,<br />
* kindlaks määrata lepingu vorminõuded.<br />
<br />
'''Hea usu printsiip''' tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega selle eesmärgiks ei ole teisele isikule kahju tekitamine. Õiguste teostamine järgib kehtivaid õigus- ja muid norme.<br />
<br />
'''Mõistlikkuse printsiip''' kirjeldab tegevusi, kuidas teised isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ning mida on selliste tingimuste esinemisel üldjuhul õigeks peetud. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, kutseala tavasid ja praktikat.<br />
<br />
''Nõudekeskne lähenemine''<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige lähtutakse põhiseaduse paragrahv 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=668TTO3280:Konspekt2013-11-28T18:41:40Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse allikad */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
'''Lepinguõiguse üldprintsiibid'''<br />
<br />
1. '''Seaduse dispositiivsus''' (kõik, mis pole keelatud, on lubatud)<br />
See on rahvusvaheliselt üldtunnustatud tsiviilõiguse, eriti aga võlaõiguse, kõige olulisem põhimõte. Selle kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel seadusest kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastu olus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi (VÕS § 5). Seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud VÕS-i imperatiivsete ehk kohustuslike normide puhul. VÕS sisaldab ka pool imperatiivseid norme, millest võib kõrvale kalduda vaid poole kasuks.<br />
<br />
2. '''Lepinguvabadus''' (privaatautonoomia)<br />
Lepinguvabadus ja selle aluseks olev privaatautonoomia põhimõte on kogu võlaõigust läbiv põhimõte. Lepingute sõlmimise vabaduse<br />
põhimõte on kirjas ka Põhiseaduses, mille § 19 sätestab eneseteostuse vabaduse. Lepinguvabaduse olemuseks on ühelt poolt vabadus autonoomselt otsustada, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ja millistel tingimustel ennast õiguslikult siduda, teiselt poolt piirangus, mis tulenevad teiste isikute privaatautonoomia realiseeri misest või piirangud, mis on vajalikud avalikes huvides. Lepinguvabaduse põhimõte tähendab, et lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, milliseid ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Lepinguvabadus seisneb lepingu sõlmimise vabaduses, sisu ja vormi vabaduses. Nimetatud vabadused aga ei ole absoluutsed, vaid on teatud juhtudel piiratud seaduses sätestatuga.<br />
<br />
3. '''Lepingu siduvuse põhimõte'''<br />
VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.Lepingulistest kohustustest saab vabaneda vaid lepingulistel<br />
või seaduslikel alustel. Seaduslike alustena on TsÜS-s nimetatud tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude ärakasutamise,ähvarduse ja vägivalla mõjul (TsÜS §-d 92, 94, 96 ja 97). Lepingu siduvuse põhimõte ei kehti aga olukorras kus lepinguliste kohustuste vahekord on pärast lepingu sõlmimist muutunud.<br />
<br />
4. '''Hea usu põhimõte'''<br />
VÕS § 6 lg 1 sätestab lepingupooltele üleüldise kohustuse, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, juhul kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Sama põhimõte on ka TsÜS §-s 138, mille 1. lõike kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ja 2. lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise<br />
eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.<br />
<br />
5.''' Mõistlikkus'''<br />
Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid<br />
(VÕS § 7). <br />
<br />
6. '''Tavad ja praktika'''<br />
VÕS § 25 lg 2 sätestab, et lepingupooled on oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul kohustatud järgima iga tava,<br />
mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelises suhtlemises tekkinud. <br />
<br />
TsÜS § 2 lg 1 kohaselt on tava seaduse<br />
kõrval ka tsiviilõiguse allikaks. '''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad<br />
seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa aga muuta seadust (TsÜS § 2 lg 2) ja tava ei kuulu kohaldamisele, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtudes vastuvõetamatu (VÕS § 6 lg 2). Tavadel ja praktikal on oluline koht lepingute täitmisel. Kui poolte vahel ei ole tavasid välja kujunenud,siis tuleb järgida seda tava, mida sama liiki lepinguid sõlmivad isikud teavad ja tavaliselt arvestavad, kui see on antud asjaoludel mõistlik ega lähe vastu ollu kehtivate seadustega.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
<br />
'''Õiguse üldpõhimõtete, nagu hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte, kohaldamist ei saa pooled lepingus kokkuleppeliselt välistada.'''<br />
<br />
''allikas: http://www.pandekt.ee/sisukorrad/Lepingud.pdf''<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiibid===<br />
Lepinguvabaduse printsiip kujutab endast vabadust:<br />
* otsustada, kas üldse sõlmida leping,<br />
* otsustada, kellega leping sõlmida,<br />
* otsustada, mis liiki leping sõlmida,<br />
* valida ise lepingu sisu,<br />
* valida ise lepingu vorm.<br />
<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata:<br />
* leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele,<br />
* pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu,<br />
* kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse,<br />
* piirangud, kellega tohib lepingut sõlmida,<br />
* kindlaks määrata lepingu vorminõuded.<br />
<br />
'''Hea usu printsiip''' tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega selle eesmärgiks ei ole teisele isikule kahju tekitamine. Õiguste teostamine järgib kehtivaid õigus- ja muid norme.<br />
<br />
'''Mõistlikkuse printsiip''' kirjeldab tegevusi, kuidas teised isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ning mida on selliste tingimuste esinemisel üldjuhul õigeks peetud. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, kutseala tavasid ja praktikat.<br />
<br />
''Nõudekeskne lähenemine''<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige lähtutakse põhiseaduse paragrahv 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=667TTO3280:Konspekt2013-11-28T18:41:17Z<p>Ranger: /* Lepinguõiguse allikad */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
'''Lepinguõiguse üldprintsiibid'''<br />
<br />
1. '''Seaduse dispositiivsus''' (kõik, mis pole keelatud, on lubatud)<br />
See on rahvusvaheliselt üldtunnustatud tsiviilõiguse, eriti aga võlaõiguse, kõige olulisem põhimõte. Selle kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel seadusest kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastu olus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi (VÕS § 5). Seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud VÕS-i imperatiivsete ehk kohustuslike normide puhul. VÕS sisaldab ka pool imperatiivseid norme, millest võib kõrvale kalduda vaid poole kasuks.<br />
<br />
2. '''Lepinguvabadus''' (privaatautonoomia)<br />
Lepinguvabadus ja selle aluseks olev privaatautonoomia põhimõte on kogu võlaõigust läbiv põhimõte. Lepingute sõlmimise vabaduse<br />
põhimõte on kirjas ka Põhiseaduses, mille § 19 sätestab eneseteostuse vabaduse. Lepinguvabaduse olemuseks on ühelt poolt vabadus autonoomselt otsustada, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ja millistel tingimustel ennast õiguslikult siduda, teiselt poolt piirangus, mis tulenevad teiste isikute privaatautonoomia realiseeri misest või piirangud, mis on vajalikud avalikes huvides. Lepinguvabaduse põhimõte tähendab, et lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, milliseid ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Lepinguvabadus seisneb lepingu sõlmimise vabaduses, sisu ja vormi vabaduses. Nimetatud vabadused aga ei ole absoluutsed, vaid on teatud juhtudel piiratud seaduses sätestatuga.<br />
<br />
3. '''Lepingu siduvuse põhimõte'''<br />
VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.Lepingulistest kohustustest saab vabaneda vaid lepingulistel<br />
või seaduslikel alustel. Seaduslike alustena on TsÜS-s nimetatud tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude ärakasutamise,ähvarduse ja vägivalla mõjul (TsÜS §-d 92, 94, 96 ja 97). Lepingu siduvuse põhimõte ei kehti aga olukorras kus lepinguliste kohustuste vahekord on pärast lepingu sõlmimist muutunud.<br />
<br />
4. '''Hea usu põhimõte'''<br />
VÕS § 6 lg 1 sätestab lepingupooltele üleüldise kohustuse, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, juhul kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Sama põhimõte on ka TsÜS §-s 138, mille 1. lõike kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ja 2. lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise<br />
eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.<br />
<br />
5.''' Mõistlikkus'''<br />
Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid<br />
(VÕS § 7). <br />
<br />
6. '''Tavad ja praktika'''<br />
VÕS § 25 lg 2 sätestab, et lepingupooled on oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul kohustatud järgima iga tava,<br />
mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelises suhtlemises tekkinud. <br />
<br />
TsÜS § 2 lg 1 kohaselt on tava seaduse<br />
kõrval ka tsiviilõiguse allikaks. '''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad<br />
seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa aga muuta seadust (TsÜS § 2 lg 2) ja tava ei kuulu kohaldamisele, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtudes vastuvõetamatu (VÕS § 6 lg 2). Tavadel ja praktikal on oluline koht lepingute täitmisel. Kui poolte vahel ei ole tavasid välja kujunenud,siis tuleb järgida seda tava, mida sama liiki lepinguid sõlmivad isikud teavad ja tavaliselt arvestavad, kui see on antud asjaoludel mõistlik ega lähe vastu ollu kehtivate seadustega.<br />
<br />
'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.<br />
<br />
<br />
'''Õiguse üldpõhimõtete, nagu hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte, kohaldamist ei saa pooled lepingus kokkuleppeliselt välistada.'''<br />
<br />
''allikas: http://www.pandekt.ee/sisukorrad/Lepingud.pdf''<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiibid===<br />
Lepinguvabaduse printsiip kujutab endast vabadust:<br />
* otsustada, kas üldse sõlmida leping,<br />
* otsustada, kellega leping sõlmida,<br />
* otsustada, mis liiki leping sõlmida,<br />
* valida ise lepingu sisu,<br />
* valida ise lepingu vorm.<br />
<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata:<br />
* leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele,<br />
* pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu,<br />
* kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse,<br />
* piirangud, kellega tohib lepingut sõlmida,<br />
* kindlaks määrata lepingu vorminõuded.<br />
<br />
'''Hea usu printsiip''' tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega selle eesmärgiks ei ole teisele isikule kahju tekitamine. Õiguste teostamine järgib kehtivaid õigus- ja muid norme.<br />
<br />
'''Mõistlikkuse printsiip''' kirjeldab tegevusi, kuidas teised isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ning mida on selliste tingimuste esinemisel üldjuhul õigeks peetud. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, kutseala tavasid ja praktikat.<br />
<br />
''Nõudekeskne lähenemine''<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige lähtutakse põhiseaduse paragrahv 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.<br />
<br />
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellegipoolest ei saa tava muuta seadust.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=660TTO3280:Konspekt2013-11-25T15:53:09Z<p>Ranger: /* Lepingu sõlmimise klassikaline mudel */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiibid===<br />
Lepinguvabaduse printsiip kujutab endast vabadust:<br />
* otsustada, kas üldse sõlmida leping,<br />
* otsustada, kellega leping sõlmida,<br />
* otsustada, mis liiki leping sõlmida,<br />
* valida ise lepingu sisu,<br />
* valida ise lepingu vorm.<br />
<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata:<br />
* leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele,<br />
* pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu,<br />
* kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse,<br />
* piirangud, kellega tohib lepingut sõlmida,<br />
* kindlaks määrata lepingu vorminõuded.<br />
<br />
'''Hea usu printsiip''' tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega selle eesmärgiks ei ole teisele isikule kahju tekitamine. Õiguste teostamine järgib kehtivaid õigus- ja muid norme.<br />
<br />
'''Mõistlikkuse printsiip''' kirjeldab tegevusi, kuidas teised isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ning mida on selliste tingimuste esinemisel üldjuhul õigeks peetud. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, kutseala tavasid ja praktikat.<br />
<br />
''Nõudekeskne lähenemine''<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige lähtutakse põhiseaduse paragrahv 19. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus (üldnõuded tehingutele, jur.isikutele), kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis (samas nt USA; Uus-Meremaa, Inglismaa, Kanada jt anglo-saksi riikides pn kohtuotsus õiguse allikaks). Osades riikides on ka tava õigusallikaks. <br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon. Samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta 93/13 EEC<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=659TTO3280:Konspekt2013-11-25T15:49:45Z<p>Ranger: /* Lepingu sõlmimise klassikaline mudel */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiibid===<br />
Lepinguvabaduse printsiip kujutab endast vabadust:<br />
* otsustada, kas üldse sõlmida leping,<br />
* otsustada, kellega leping sõlmida,<br />
* otsustada, mis liiki leping sõlmida,<br />
* valida ise lepingu sisu,<br />
* valida ise lepingu vorm.<br />
<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata:<br />
* leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele,<br />
* pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu,<br />
* kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse,<br />
* piirangud, kellega tohib lepingut sõlmida,<br />
* kindlaks määrata lepingu vorminõuded.<br />
<br />
'''Hea usu printsiip''' tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega selle eesmärgiks ei ole teisele isikule kahju tekitamine. Õiguste teostamine järgib kehtivaid õigus- ja muid norme.<br />
<br />
'''Mõistlikkuse printsiip''' kirjeldab tegevusi, kuidas teised isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ning mida on selliste tingimuste esinemisel üldjuhul õigeks peetud. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, kutseala tavasid ja praktikat.<br />
<br />
''Nõudekeskne lähenemine''<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige lähtutakse põhiseaduse paragrahv 19. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus (üldnõuded tehingutele, jur.isikutele), kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis (samas nt USA; Uus-Meremaa, Inglismaa, Kanada jt anglo-saksi riikides pn kohtuotsus õiguse allikaks). Osades riikides on ka tava õigusallikaks. <br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon. Samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta 93/13 EEC<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. <br />
<br />
Pakkumine võib olla tehtud:<br />
: Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest<br />
: Kohalviibijatele - leping suuline, vastus kohe<br />
; Eemalviibijatele, siis loetakse leping sõlmituks kui mõistliku aja jooksul jõudis ofert kohale. Oferent peab arvestama ka mõistliku ajaga, mis kuulub vastamiseks.<br />
: Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Oferdi lõppemine''' - kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.<br />
<br />
'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. <br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.<br />
<br />
Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.<br />
<br />
Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
<br />
Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda. <br />
<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii <br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Garantii andjaks saavad olla nt finantsasutused. <br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Print.css&diff=648MediaWiki:Print.css2013-11-24T23:39:22Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>/* CSS placed here will affect the print output */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: square; margin-left: 40px; font-weight: bold; list-style-image:none; }</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Print.css&diff=647MediaWiki:Print.css2013-11-24T23:38:59Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>/* CSS placed here will affect the print output */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: square; margin-left: 60px; font-weight: bold; list-style-image:none; }</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Print.css&diff=646MediaWiki:Print.css2013-11-24T23:38:23Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>/* CSS placed here will affect the print output */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: square; paading-left: 20px; font-weight: bold; list-style-image:none; }</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Print.css&diff=645MediaWiki:Print.css2013-11-24T23:37:41Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>/* CSS placed here will affect the print output */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: square; margin-left: 20px; font-weight: bold; list-style-image:none; }</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Print.css&diff=644MediaWiki:Print.css2013-11-24T23:37:09Z<p>Ranger: Uus lehekülg: '/* CSS placed here will affect the print output */ dt { display: list-item; list-style-type: square; margin-left: 20px; font-weight: bold; }'</p>
<hr />
<div>/* CSS placed here will affect the print output */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: square; margin-left: 20px; font-weight: bold; }</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Common.css&diff=643MediaWiki:Common.css2013-11-24T23:35:28Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>/* Siin olevat CSS-i kasutavad kõik kujundused. */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: disc; margin-left: 20px; list-style-image:url(http://wiki.risk.ee/skins/vector/images/bullet-icon.png) }</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Common.css&diff=642MediaWiki:Common.css2013-11-24T23:31:23Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>/* Siin olevat CSS-i kasutavad kõik kujundused. */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: disc; margin-left: 20px; }</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Common.css&diff=641MediaWiki:Common.css2013-11-24T23:31:11Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>/* Siin olevat CSS-i kasutavad kõik kujundused. */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: disc; margin-left: 10px; }</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Common.css&diff=640MediaWiki:Common.css2013-11-24T23:30:49Z<p>Ranger: </p>
<hr />
<div>/* Siin olevat CSS-i kasutavad kõik kujundused. */<br />
dt { display: list-item; list-style-type: disc; }</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=MediaWiki:Common.css&diff=639MediaWiki:Common.css2013-11-24T23:29:43Z<p>Ranger: Uus lehekülg: '/* Siin olevat CSS-i kasutavad kõik kujundused. */ dt { color: blue; }'</p>
<hr />
<div>/* Siin olevat CSS-i kasutavad kõik kujundused. */<br />
dt { color: blue; }</div>Rangerhttps://wiki.risk.ee/index.php?title=TTO3280:Konspekt&diff=638TTO3280:Konspekt2013-11-24T23:04:06Z<p>Ranger: /* Võlakohustuse ülevõtmine */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==<br />
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===<br />
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).<br />
<br />
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===<br />
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.<br />
<br />
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===<br />
<br />
<br />
===Lepingu mõiste ja liigid===<br />
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.<br />
<br />
===Lepinguõiguse põhiprintsiibid===<br />
Lepinguvabaduse printsiip kujutab endast vabadust:<br />
* otsustada, kas üldse sõlmida leping,<br />
* otsustada, kellega leping sõlmida,<br />
* otsustada, mis liiki leping sõlmida,<br />
* valida ise lepingu sisu,<br />
* valida ise lepingu vorm.<br />
<br />
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata:<br />
* leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele,<br />
* pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu,<br />
* kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse,<br />
* piirangud, kellega tohib lepingut sõlmida,<br />
* kindlaks määrata lepingu vorminõuded.<br />
<br />
'''Hea usu printsiip''' tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega selle eesmärgiks ei ole teisele isikule kahju tekitamine. Õiguste teostamine järgib kehtivaid õigus- ja muid norme.<br />
<br />
'''Mõistlikkuse printsiip''' kirjeldab tegevusi, kuidas teised isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ning mida on selliste tingimuste esinemisel üldjuhul õigeks peetud. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, kutseala tavasid ja praktikat.<br />
<br />
''Nõudekeskne lähenemine''<br />
<br />
===Lepinguõiguse allikad===<br />
Lepinguõiguse allikad võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord). Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks.<br />
<br />
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon.<br />
<br />
===Lepingute liigitus===<br />
Lepinguid saab liigitada erinevalt:<br />
; Õigusharude alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.<br />
; Objekti alusel<br />
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.<br />
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel<br />
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)<br />
; Kestvuse alusel<br />
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).<br />
; Subjektide rolli alusel<br />
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud<br />
; Tegevusvabaduse alusel<br />
: <br />
<br />
===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===<br />
Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.<br />
<br />
===Tsiviilõiguslikud lepingud===<br />
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:<br />
; Võõrandamislepingud<br />
: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping<br />
; Kasutuslepingud<br />
: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud<br />
; Kindlustuslepingud<br />
: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus<br />
; Teenuste osutamise lepingud<br />
: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping<br />
; Toetamislepingud<br />
: Elurendis, ülalpidamisleping<br />
; Väärtpaberid<br />
: Veksel, tšekk<br />
; Kompromisslepingud<br />
:<br />
; Seltsingulepingud<br />
: Vaikiva seltsingu leping<br />
<br />
===Võlakohustuse tekkimise alused===<br />
Võlakohustus võib tekkida:<br />
* lepingust,<br />
* kahju õigusvastasest tekitamisest,<br />
* alusetust rikastumisest,<br />
* käsundita asjaajamisest,<br />
* tasu avalikust lubamisest,<br />
* muudest seadusest tulenevatest alustest.<br />
<br />
==Lepingu sõlmimine==<br />
===Eelleping===<br />
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.<br />
<br />
===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===<br />
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.<br />
<br />
===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===<br />
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.<br />
<br />
'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss).<br />
<br />
Pakkumine võib olla tehtud:<br />
; Kohalviibijatele<br />
: Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest<br />
; Eemalviibijatele<br />
: Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid<br />
; Konkreetsele isikule<br />
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule<br />
; Avalikkusele<br />
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis<br />
<br />
'''Aktsept''' on tahteavaldus, mis kinnitab teise poole soovi nõustuda pakkumusega ning sõlmida pakkumuse esitajaga leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks.<br />
<br />
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud.<br />
<br />
Tahteavaldus võib olla:<br />
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti<br />
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg<br />
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast<br />
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud<br />
<br />
Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.<br />
<br />
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.<br />
<br />
==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==<br />
Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.<br />
<br />
'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.<br />
<br />
===Lepingu tõlgendamine===<br />
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.<br />
<br />
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:<br />
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;<br />
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;<br />
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;<br />
* lepingu olemust ja eesmärki;<br />
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;<br />
* pooltevahelist praktikt;<br />
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;<br />
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;<br />
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;<br />
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;<br />
<br />
===Lepinguliste kohustuste olemus===<br />
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:<br />
* lepingu olemusest ja eesmärgist;<br />
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;<br />
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;<br />
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuse subjektid===<br />
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.<br />
<br />
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:<br />
; Osakohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.<br />
; Ühiskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.<br />
; Solidaarsuskohustus<br />
: Mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.<br />
<br />
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:<br />
; Otsesed<br />
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.<br />
; Kaudsed<br />
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Mittetäielik kohustus===<br />
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:<br />
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;<br />
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;<br />
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.<br />
<br />
==Lepinguliste kohustuste täitmine==<br />
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.<br />
<br />
===Kohustuste täitmise tähtaeg===<br />
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.<br />
<br />
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.<br />
<br />
Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.<br />
<br />
===Kohustuse täitmise koht===<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.<br />
<br />
===Lepingu kohustuste täitmine===<br />
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.<br />
<br />
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.<br />
<br />
Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.<br />
<br />
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.<br />
<br />
===Rahaliste kohustuste täitmine===<br />
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.<br />
<br />
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.<br />
<br />
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.<br />
<br />
===Täitmise tõendamine===<br />
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.<br />
<br />
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.<br />
<br />
===Vahendite deponeerimine===<br />
<br />
==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==<br />
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:<br />
; Käendus<br />
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.<br />
; Garantii<br />
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist.<br />
; Käsiraha<br />
: Ühe lepingupoole antud rahasumma lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.<br />
; Leppetrahv<br />
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.<br />
<br />
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.<br />
<br />
==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==<br />
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:<br />
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;<br />
* seaduse jõul;<br />
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).<br />
<br />
===Nõuete loovutamise tingimused===<br />
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:<br />
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;<br />
* nõue peab eksisteerima;<br />
* nõue peab olema määratletav;<br />
* nõue peab olema üleantav.<br />
<br />
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.<br />
<br />
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.<br />
<br />
Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.<br />
<br />
===Võlakohustuse ülevõtmine===<br />
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.<br />
<br />
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.<br />
<br />
===Kohustusega ühinemine===<br />
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.<br />
<br />
===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===</div>Ranger