IDK6100:Kaitse ohtude eest

Kuidas ohtude eest kaitsta?

Tänapäeva meie elustiili lahtutamatuks osaks on saanud digitaalne virtuaalmaailm. Tihti avastame end antud maailma ühtede liikmetena kuid ka antud maailmas varitsevad meid ohud ja kahjuks hiljem sellest tingitud hilisemad ebameeldivused. Lapsevanematel on üha keerulisem tänapäeval oma laste tegevust digitaalses virtuaalruumis kontrollida. Keelamine või tegevuse kontroll ei vii soovitud sihini, sest kogu sõpruskond lapsel elab oma põhilise vaba aja justnimelt selles maailmas.

Alustuseks tasuks tähelepanu pöörata järgmistele virtuaalmaailma turvalisuse tõstmiseks vajalike meetmetega:

• arvutis peaks olema alla laetud vaid usaldatava tegija tarkvara ning kasuta tarkvaralooja poolt regulaarseid uuendusi;
• automaatsete uute versioonide kontroll - et arvuti saaks sulle meelde tuletada saabunud uuesti versioonist;
• kasutaja turvalist salasõna ning vaheta seda vähemalt kaks korda aastas;
• enne linkide või kaasa pandud failide avamist veendu ning kontrolli et sisu oleks turvaline;
• ära jaga võõrastele enda finantsilist ega isiklikku informatsiooni;
• oma lastele tee selgeks lihtsad reeglid ning ohu ilmnemisel peaksid nad sellest sind teavitama.

Kahjuks aga ei pruugi alati neist põhitõdedest piisata, et meid digitaalse maailma ebameeldivused ei ohustaks.

Statistika kohaselt 65% interneti kasutajatest on kogenud mingit liiki küberkuritegu.

Millele tähelepanu pöörata

Sõprade valik

Sõprade valikul on lapsevanematel tihti päris vähe teha. Nad võivad küll soovitada, kuid sõbravaliku teeb siiski laps ise. Nii on see ka virtuaalmaailmas. Just viimase puhul on aga oht, et meil puudub piisav kontroll oma lapse virtuaalsõprade üle. Üks enamlevinud probleeme on erinevates suhtlusvõrkudes võõrastega sõbrasuhtesse astumine. Enamikes suhtlusvõrgustikes on sõpradel võimalik saada rohkemat infot, kui võõrastel - see on ka pahatihti üheks peamiseks põhjuseks, miks keegi võõras sinuga sõbratutvust tegema tuleb.

Nii nagu tänaval ei jaga me oma isiklikke kontakte (aadress, telefon, kool, vanemate töökohad jne), ei tohiks me seda teha ka internetis .

Sõbra valikul peaks siis eelkõige lähtuma eesmärgist ja ühistest huvidest. Sõbraks ei peaks hakkama pelgalt numbrikogumise eesmärgil a la kellelgil on x arv sõpra ja ma pean saama x+1. Vanemad peaksid end kursis hoidma, millistes erinevates kogukondades tema laps tegutseb ning millised sõbrad temaga seal koos mängivad või suhtlevad. Kindlasti ei tohiks aga liialt pealetükkivaks lapse suhtes minna, kuna selle tagajärjel võib laps pigem hakata varjama oma tegemisi.

Küsimusele - kuidas peaks tegema õiged valikud sõprade hulgas - on üheselt päris keeruline vastata. Virtuaalse maailma sõbrad ei tohiks lapsel kindlasti ainsateks mängukaaslasteks jääda - tegevust tuleb leida ja suunata sõpradega ka väljaspool arvutimaailma. Lapsed on üldiselt piisavalt nutikad, et valida endale just parimad ja huvitavad sõbrad ning lastevanemate rolliks on distantsilt silm peal hoida, et valikutesse ei satuks juhuslikult mõni halbade kavatsustega.