Erinevus lehekülje "IDK6100:Muutunud turvalisus" redaktsioonide vahel

Allikas: RISK Wiki
8. rida: 8. rida:
 
Võiks muidugi eeldada, et säärases keskkonnas üles kasvanud noored on juba ohtudest teadlikud ning oskavad oma ennetava käitumisega neid vältida. Paraku pole see sugugi nii. Enamik väikelapse- ja varajases lapseeas saadud teadmisi tuleb läbi kogemuse. Jean Piaget' kognitiivse arengu teooria alusel on varajases lapseeas tegemist nn. operatsioonide-eelse perioodiga, kus laps alles omandab loogilise mõtlemise ja järeldamise oskusi. Sel ajal saadakse kogemusi katsetades, täiskasvanuid usutakse pimesi ja eelarvamusteta. Alles lapseeas, vahetult enne kooliminekut saabuval konkreetsete operatsioonide perioodil paraneb loogiline mõtlemine, suudetakse luua struktuure ning mõista asjadevahelisi seoseid.
 
Võiks muidugi eeldada, et säärases keskkonnas üles kasvanud noored on juba ohtudest teadlikud ning oskavad oma ennetava käitumisega neid vältida. Paraku pole see sugugi nii. Enamik väikelapse- ja varajases lapseeas saadud teadmisi tuleb läbi kogemuse. Jean Piaget' kognitiivse arengu teooria alusel on varajases lapseeas tegemist nn. operatsioonide-eelse perioodiga, kus laps alles omandab loogilise mõtlemise ja järeldamise oskusi. Sel ajal saadakse kogemusi katsetades, täiskasvanuid usutakse pimesi ja eelarvamusteta. Alles lapseeas, vahetult enne kooliminekut saabuval konkreetsete operatsioonide perioodil paraneb loogiline mõtlemine, suudetakse luua struktuure ning mõista asjadevahelisi seoseid.
   
Küll aga puutub laps digitaalse maailmaga sageli kokku juba lasteaias. Seetõttu on oluline, et vanemad selgitaksid piisavalt kübermaailma reegleid ning seal varitsevaid ohtusid. On kontrastne näha, kuidas algkooliõpilasi sõidutatakse hommikul autodega praktiliselt koolitrepini, et usin koolipoiss või -tüdruk ikka ilusti koolimajja jõuaks ega mingi hinna eest riskantset tänavat ületama ei peaks. Seevastu jäetakse laps aga õhtul ihuüksi Internetiavarustesse uitama, tundmata pisematki huvi tema käekäigu vastu võrgumaailmas.
+
Küll aga puutub laps digitaalse maailmaga sageli kokku juba lasteaias. Seetõttu on oluline, et vanemad selgitaksid piisavalt kübermaailma reegleid ning seal varitsevaid ohtusid. On kontrastne näha, kuidas algkooliõpilasi sõidutatakse hommikul autodega praktiliselt koolitrepini, et usin koolipoiss või -tüdruk ikka ilusti koolimajja jõuaks ega mingi hinna eest riskantset tänavat ületama ei peaks. Seevastu jäetakse laps aga õhtul ihuüksi Internetiavarustesse uitama, tundmata pisematki huvi tema käekäigu vastu võrgumaailmas. Niisiis tingib vanemate teadmatus sageli selle, et üksi võrgus tegutsedes puutub laps kokku kiusamise või ahistamisega.
  +
  +
Laps omandab mitmeid oskusi just kogemuslikult. Teadmine, et tuli kõrvetab või keev vesi põletab, saabub enamasti siis, kui laps on käe tulle või vette pistnud. Seetõttu võib arvata, et ka arusaam võrgus tegutsemise turvalisusest kandub edasi kogemuslikult saadud teadmistega. Kahjuks on sellel mõttekäigul lisaks sadistlikule alltekstile ka varjatum külg.

Redaktsioon: 11. mai 2013, kell 11:37

Digitaalse meedia keskel üles kasvanud noored suhtuvad turvalisuse küsimustesse kindlasti teistmoodi kui vanem generatsioon. Teismeliseikka jõudes on suure tõenäosusega kokku puututud vähemalt ühega alljärgnevast:

  • küberkiusamine, mis väljendub võrgustikes ja foorumistes eakaaslaste poolt laimu levitamises, norimises;
  • ahistamine, kus ohvriga manipuleerivad täiskasvanud;
  • identiteedivargus, kus sõbrad-klassikaaslased esinevad võrgus ohvri nime all;
  • digitaalne lõhe, mille korral tehnoloogiline mahajäämus,olgu see siis põhjustatud usulistest, finantsilistest või mistahes muudest põhjustest, tekitab raskusi eakaaslaste gruppi sulandumisel ja nendega suhtlemisel;
  • digitaalne vargus, kus erinevalt identiteedivargusest ei esineta küll ohvrina, kuid seevastu kasutatakse ära tema elektroonilisi ressursse (tegelased võrgumängudes, virtuaalne raha, pärisraha virtuaalsel kujul);

Võiks muidugi eeldada, et säärases keskkonnas üles kasvanud noored on juba ohtudest teadlikud ning oskavad oma ennetava käitumisega neid vältida. Paraku pole see sugugi nii. Enamik väikelapse- ja varajases lapseeas saadud teadmisi tuleb läbi kogemuse. Jean Piaget' kognitiivse arengu teooria alusel on varajases lapseeas tegemist nn. operatsioonide-eelse perioodiga, kus laps alles omandab loogilise mõtlemise ja järeldamise oskusi. Sel ajal saadakse kogemusi katsetades, täiskasvanuid usutakse pimesi ja eelarvamusteta. Alles lapseeas, vahetult enne kooliminekut saabuval konkreetsete operatsioonide perioodil paraneb loogiline mõtlemine, suudetakse luua struktuure ning mõista asjadevahelisi seoseid.

Küll aga puutub laps digitaalse maailmaga sageli kokku juba lasteaias. Seetõttu on oluline, et vanemad selgitaksid piisavalt kübermaailma reegleid ning seal varitsevaid ohtusid. On kontrastne näha, kuidas algkooliõpilasi sõidutatakse hommikul autodega praktiliselt koolitrepini, et usin koolipoiss või -tüdruk ikka ilusti koolimajja jõuaks ega mingi hinna eest riskantset tänavat ületama ei peaks. Seevastu jäetakse laps aga õhtul ihuüksi Internetiavarustesse uitama, tundmata pisematki huvi tema käekäigu vastu võrgumaailmas. Niisiis tingib vanemate teadmatus sageli selle, et üksi võrgus tegutsedes puutub laps kokku kiusamise või ahistamisega.

Laps omandab mitmeid oskusi just kogemuslikult. Teadmine, et tuli kõrvetab või keev vesi põletab, saabub enamasti siis, kui laps on käe tulle või vette pistnud. Seetõttu võib arvata, et ka arusaam võrgus tegutsemise turvalisusest kandub edasi kogemuslikult saadud teadmistega. Kahjuks on sellel mõttekäigul lisaks sadistlikule alltekstile ka varjatum külg.