Erinevus lehekülje "IDK6100:Noorte tegevused võrgus" redaktsioonide vahel

Allikas: RISK Wiki
(Uus lehekülg: 'Tänapäeva noored on digitaalselt seotumad kui mistahes varasemad põlvkonnad. Tänapäeva noori nimetatakse ka "digitaalseteks pärismaalasteks"<ref name="harris" />. Nad on In...')
 
P
 
(ei näidata sama kasutaja 13 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
−
Tänapäeva noored on digitaalselt seotumad kui mistahes varasemad põlvkonnad. Tänapäeva noori nimetatakse ka "digitaalseteks pärismaalasteks"<ref name="harris" />. Nad on Internetiga üles kasvanud ning seda kasutanud varasest lapsepõlvest alates. Erinevate uuringute põhjal on rohkem kui pooled noortest kasutanud Internetti enam kui viis aastat<ref name="harris" />. Võrgus tegutsemiseks kasutatakse nii nutitelefone, kui kodus olevaid arvuteid. Vähemal määral ka tahvelarvuteid<ref name="pew13" />.
 +
Tänapäeva noored on digitaalselt seotumad kui mistahes varasemad põlvkonnad. Neid nimetatakse ka "digitaalseteks pärismaalasteks"<ref name="harris" />. Nad on Internetiga üles kasvanud ning seda kasutanud varasest lapsepõlvest alates. Erinevate uuringute põhjal on rohkem kui pooled noortest kasutanud Internetti enam kui viis aastat<ref name="harris" />. Võrgus tegutsemiseks kasutatakse nii nutitelefone, kui kodus olevaid arvuteid. Vähemal määral ka tahvelarvuteid<ref name="pew13" />.
   
  +
==Tegevused võrgus==
−
Internet on nende jaoks ühtviisi nii kommunikatsioonikanaliks, meelelahutusplatvormiks kui õppekeskkonnaks<ref name="harris" /><ref name="eukidsIII" />. Ühtlasi kasutatakse võrku oma digitaalse identiteedi loomiseks ja kujundamiseks. Võrguteenuste kaudu toimub sotsiaalne sobitumine digitaalmaailma, oma suhtluskonna ja meelistegevuste ledimine võrgus. Siiski on näha, et nooremal vanuserühmal on kogu tegevus siiski orienteeritud peamiselt info tarbimisele <ref name="eukidsIII" />. Suheldakse sõpradega, mängitakse mänge, vaadatakse videoid. Oluliselt vähem postitatakse võrku pilte või luuakse blogipostitusi<ref name="kaiser" />. Küll aga kasutatakse Internetti muusikafailide allalaadimiseks või võrguraadiote kuulamiseks<ref name="kaiser" />.
  
  +
Internet on nende jaoks ühtviisi nii kommunikatsioonikanaliks, meelelahutusplatvormiks kui õppekeskkonnaks<ref name="harris" /><ref name="eukidsIII" />. Ühtlasi kasutatakse võrku oma digitaalse identiteedi loomiseks ja kujundamiseks. Võrguteenuste kaudu toimub sotsiaalne sobitumine digitaalmaailma, oma suhtluskonna ja meelistegevuste ledimine võrgus<ref name="medscape" />. Siiski on näha, et nooremal vanuserühmal on kogu tegevus siiski orienteeritud peamiselt info tarbimisele<ref name="eukidsIII" />. Suheldakse sõpradega, mängitakse mänge, vaadatakse videoid. Oluliselt vähem postitatakse võrku pilte või luuakse blogipostitusi<ref name="kaiser" />. Küll aga kasutatakse Internetti muusikafailide allalaadimiseks või võrguraadiote kuulamiseks<ref name="kaiser" />.
   
  +
Seega kasutatakse Internetti peamiselt:
−
Niisiis on noorte peamised tegevused võrgus:
  
−
* Koolitööga seotud ülesannete tegemine
 +
* '''koolitööga''' seotud ülesannete tegemiseks;
−
* Sotsiaalne suhtlus (sotsiaalvõrgustikud, välksõnumid, elektronpost)
 +
* '''sotsiaalseks suhtluseks''' (sotsiaalvõrgustikud, välksõnumid, elektronpost);
−
* Meediatarbimine (videod, muusika)
 +
* '''meediatarbimiseks''' (videod, muusika).
   
  +
==Eesmärgid ja põhjused==
  +
''"Internet kui terviklik meedium pakub palju vaikseid nurgakesi, olles samas orienteeritud välksõnumisuhtlusele<ref name="actyouth" />."'' Seega on võrgus olemise põhjus parandada suhteid päriselus<ref name="medscape" />. Interneti teel suhtlema hakkamine on oluliselt lihtsam, puuduvad piinlikud vaikuse ja kohmetumise momendid. Ka suhete silumiseks ja probleemide lahendamiseks eelistavad noored pigem neutraalsemat virtuaalkeskkonda, välk- ja tekstisõnumeid. Päriselus suhtlemine tundub keeruline ja kohmakas.
  +
  +
Võrgusisu loomise ajendiks on aga seevastu tähelepanu- ja tunnustusvajadus. Digitaalne maailm avab võimaluse igaühele nautida loomingulist vabadust. Avaldada oma mõtteid ja tundeid, saada tagasisidet ja tunnustust eakaaslastelt ning ülejäänud võrgukogukonnalt<ref name="medscape" />. Läbi võrgukogukondade arendavad noored oma juhi- ja koordinaatorioskusi, mis suurendab nende autonoomiat ja võimaldab luua täpselt sellise digitaalse identiteedi nagu noor soovib<ref name="actyouth" />. Tänapäevane digitaalne maailm pakub noortele võimalust varajaseks, mis sest et virtuaalseks iseseisvumiseks.
  +
  +
Niisiis on võrgus tegutsemise eesmärgid:
  +
* info otsimine, teadmiste kogumine;
  +
* meedia tarbimine ja meelelahutus;
  +
* suhete loomine ja hoidmine;
  +
* sotsiaalse identiteedi ja positsiooni kujundamine.
   
 
==Välisviited==
  
==Välisviited==
14. rida: 25. rida:
 
<ref name="eukidsIII">[http://www2.lse.ac.uk/media@lse/research/EUKidsOnline/EU%20Kids%20III/Reports/PerspectivesReport.pdf Leslie Haddon, Sonia Livingstone: EU Kids Online: National perspectives]</ref>
  
<ref name="eukidsIII">[http://www2.lse.ac.uk/media@lse/research/EUKidsOnline/EU%20Kids%20III/Reports/PerspectivesReport.pdf Leslie Haddon, Sonia Livingstone: EU Kids Online: National perspectives]</ref>
 
<ref name="pew13">[http://www.pewinternet.org/~/media/Files/Reports/2013/PIP_TeensandTechnology2013.pdf Mary Madden, Amanda Lenhart, Maeve Duggan, Sandra Cortesi, Urs Gasser: Teens and Technology 2013]</ref>
  
<ref name="pew13">[http://www.pewinternet.org/~/media/Files/Reports/2013/PIP_TeensandTechnology2013.pdf Mary Madden, Amanda Lenhart, Maeve Duggan, Sandra Cortesi, Urs Gasser: Teens and Technology 2013]</ref>
−
<ref name="kaiser">[http://www.kff.org/entmedia/upload/Executive-Summary-Generation-M-Media-in-the-Lives-of-8-18-Year-olds.pdf Generation M: Media in the Lives of 8-18 Year-olds]</ref>
 +
<ref name="kaiser">[http://www.kff.org/entmedia/entmedia030905pkg.cfm Vicotria Rideout, Donald F. Roberts, Ulla G. Foehr: Generation M: Media in the Lives of 8-18 Year-olds]</ref>
  +
<ref name="medscape">[http://www.medscape.com/viewarticle/704888_1 Shu-Sha Angie Guan, Kaveri Subrahmanyam: Youth Internet Use: Risks and Opportunities]</ref>
  +
<ref name="actyouth">[http://www.actforyouth.net/resources/rf/rf_internet_1006.pdf Nathalie Louge: Adolescents and the Internet]</ref>
 
</references>
  
</references>

Viimane redaktsioon: 20. september 2020, kell 16:54

Tänapäeva noored on digitaalselt seotumad kui mistahes varasemad põlvkonnad. Neid nimetatakse ka "digitaalseteks pärismaalasteks"[1]. Nad on Internetiga üles kasvanud ning seda kasutanud varasest lapsepõlvest alates. Erinevate uuringute põhjal on rohkem kui pooled noortest kasutanud Internetti enam kui viis aastat[1]. Võrgus tegutsemiseks kasutatakse nii nutitelefone, kui kodus olevaid arvuteid. Vähemal määral ka tahvelarvuteid[2].

Tegevused võrgus

Internet on nende jaoks ühtviisi nii kommunikatsioonikanaliks, meelelahutusplatvormiks kui õppekeskkonnaks[1][3]. Ühtlasi kasutatakse võrku oma digitaalse identiteedi loomiseks ja kujundamiseks. Võrguteenuste kaudu toimub sotsiaalne sobitumine digitaalmaailma, oma suhtluskonna ja meelistegevuste ledimine võrgus[4]. Siiski on näha, et nooremal vanuserühmal on kogu tegevus siiski orienteeritud peamiselt info tarbimisele[3]. Suheldakse sõpradega, mängitakse mänge, vaadatakse videoid. Oluliselt vähem postitatakse võrku pilte või luuakse blogipostitusi[5]. Küll aga kasutatakse Internetti muusikafailide allalaadimiseks või võrguraadiote kuulamiseks[5].

Seega kasutatakse Internetti peamiselt:

  • koolitööga seotud ülesannete tegemiseks;
  • sotsiaalseks suhtluseks (sotsiaalvõrgustikud, välksõnumid, elektronpost);
  • meediatarbimiseks (videod, muusika).

Eesmärgid ja põhjused

"Internet kui terviklik meedium pakub palju vaikseid nurgakesi, olles samas orienteeritud välksõnumisuhtlusele[6]." Seega on võrgus olemise põhjus parandada suhteid päriselus[4]. Interneti teel suhtlema hakkamine on oluliselt lihtsam, puuduvad piinlikud vaikuse ja kohmetumise momendid. Ka suhete silumiseks ja probleemide lahendamiseks eelistavad noored pigem neutraalsemat virtuaalkeskkonda, välk- ja tekstisõnumeid. Päriselus suhtlemine tundub keeruline ja kohmakas.

Võrgusisu loomise ajendiks on aga seevastu tähelepanu- ja tunnustusvajadus. Digitaalne maailm avab võimaluse igaühele nautida loomingulist vabadust. Avaldada oma mõtteid ja tundeid, saada tagasisidet ja tunnustust eakaaslastelt ning ülejäänud võrgukogukonnalt[4]. Läbi võrgukogukondade arendavad noored oma juhi- ja koordinaatorioskusi, mis suurendab nende autonoomiat ja võimaldab luua täpselt sellise digitaalse identiteedi nagu noor soovib[6]. Tänapäevane digitaalne maailm pakub noortele võimalust varajaseks, mis sest et virtuaalseks iseseisvumiseks.

Niisiis on võrgus tegutsemise eesmärgid:

  • info otsimine, teadmiste kogumine;
  • meedia tarbimine ja meelelahutus;
  • suhete loomine ja hoidmine;
  • sotsiaalse identiteedi ja positsiooni kujundamine.

Välisviited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Andrea Pieters, Christine Krupin: Youth Online Behavior
  2. ↑ Mary Madden, Amanda Lenhart, Maeve Duggan, Sandra Cortesi, Urs Gasser: Teens and Technology 2013
  3. ↑ 3,0 3,1 Leslie Haddon, Sonia Livingstone: EU Kids Online: National perspectives
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Shu-Sha Angie Guan, Kaveri Subrahmanyam: Youth Internet Use: Risks and Opportunities
  5. ↑ 5,0 5,1 Vicotria Rideout, Donald F. Roberts, Ulla G. Foehr: Generation M: Media in the Lives of 8-18 Year-olds
  6. ↑ 6,0 6,1 Nathalie Louge: Adolescents and the Internet
Pärit leheküljelt "https://wiki.risk.ee/index.php?title=IDK6100:Noorte_tegevused_võrgus&oldid=770"