Erinevus lehekülje "IDK6100:Noorte tegevused võrgus" redaktsioonide vahel

Allikas: RISK Wiki
1. rida: 1. rida:
 
Tänapäeva noored on digitaalselt seotumad kui mistahes varasemad põlvkonnad. Tänapäeva noori nimetatakse ka "digitaalseteks pärismaalasteks"<ref name="harris" />. Nad on Internetiga üles kasvanud ning seda kasutanud varasest lapsepõlvest alates. Erinevate uuringute põhjal on rohkem kui pooled noortest kasutanud Internetti enam kui viis aastat<ref name="harris" />. Võrgus tegutsemiseks kasutatakse nii nutitelefone, kui kodus olevaid arvuteid. Vähemal määral ka tahvelarvuteid<ref name="pew13" />.
 
Tänapäeva noored on digitaalselt seotumad kui mistahes varasemad põlvkonnad. Tänapäeva noori nimetatakse ka "digitaalseteks pärismaalasteks"<ref name="harris" />. Nad on Internetiga üles kasvanud ning seda kasutanud varasest lapsepõlvest alates. Erinevate uuringute põhjal on rohkem kui pooled noortest kasutanud Internetti enam kui viis aastat<ref name="harris" />. Võrgus tegutsemiseks kasutatakse nii nutitelefone, kui kodus olevaid arvuteid. Vähemal määral ka tahvelarvuteid<ref name="pew13" />.
   
  +
==Tegevused võrgus==
 
Internet on nende jaoks ühtviisi nii kommunikatsioonikanaliks, meelelahutusplatvormiks kui õppekeskkonnaks<ref name="harris" /><ref name="eukidsIII" />. Ühtlasi kasutatakse võrku oma digitaalse identiteedi loomiseks ja kujundamiseks. Võrguteenuste kaudu toimub sotsiaalne sobitumine digitaalmaailma, oma suhtluskonna ja meelistegevuste ledimine võrgus<ref name="medscape" />. Siiski on näha, et nooremal vanuserühmal on kogu tegevus siiski orienteeritud peamiselt info tarbimisele<ref name="eukidsIII" />. Suheldakse sõpradega, mängitakse mänge, vaadatakse videoid. Oluliselt vähem postitatakse võrku pilte või luuakse blogipostitusi<ref name="kaiser" />. Küll aga kasutatakse Internetti muusikafailide allalaadimiseks või võrguraadiote kuulamiseks<ref name="kaiser" />.
 
Internet on nende jaoks ühtviisi nii kommunikatsioonikanaliks, meelelahutusplatvormiks kui õppekeskkonnaks<ref name="harris" /><ref name="eukidsIII" />. Ühtlasi kasutatakse võrku oma digitaalse identiteedi loomiseks ja kujundamiseks. Võrguteenuste kaudu toimub sotsiaalne sobitumine digitaalmaailma, oma suhtluskonna ja meelistegevuste ledimine võrgus<ref name="medscape" />. Siiski on näha, et nooremal vanuserühmal on kogu tegevus siiski orienteeritud peamiselt info tarbimisele<ref name="eukidsIII" />. Suheldakse sõpradega, mängitakse mänge, vaadatakse videoid. Oluliselt vähem postitatakse võrku pilte või luuakse blogipostitusi<ref name="kaiser" />. Küll aga kasutatakse Internetti muusikafailide allalaadimiseks või võrguraadiote kuulamiseks<ref name="kaiser" />.
   
8. rida: 9. rida:
 
* '''Meediatarbimiseks''' (videod, muusika)
 
* '''Meediatarbimiseks''' (videod, muusika)
   
  +
==Eesmärgid ja põhjused==
 
Tihti on võrgus olemise põhjus parandada suhteid päriselus<ref name="medscape" />. Interneti teel suhtlema hakkamine on oluliselt lihtsam, puuduvad piinlikud vaikuse ja kohmetumise momendid. Ka suhete silumiseks ja probleemide lahendamiseks eelistavad noored pigem neutraalsemat virtuaalkeskkonda, välk- ja tekstisõnumeid. Päriselus suhtlemine tundub keeruline ja kohmakas.
 
Tihti on võrgus olemise põhjus parandada suhteid päriselus<ref name="medscape" />. Interneti teel suhtlema hakkamine on oluliselt lihtsam, puuduvad piinlikud vaikuse ja kohmetumise momendid. Ka suhete silumiseks ja probleemide lahendamiseks eelistavad noored pigem neutraalsemat virtuaalkeskkonda, välk- ja tekstisõnumeid. Päriselus suhtlemine tundub keeruline ja kohmakas.
   

Redaktsioon: 1. mai 2013, kell 02:45

Tänapäeva noored on digitaalselt seotumad kui mistahes varasemad põlvkonnad. Tänapäeva noori nimetatakse ka "digitaalseteks pärismaalasteks"[1]. Nad on Internetiga üles kasvanud ning seda kasutanud varasest lapsepõlvest alates. Erinevate uuringute põhjal on rohkem kui pooled noortest kasutanud Internetti enam kui viis aastat[1]. Võrgus tegutsemiseks kasutatakse nii nutitelefone, kui kodus olevaid arvuteid. Vähemal määral ka tahvelarvuteid[2].

Tegevused võrgus

Internet on nende jaoks ühtviisi nii kommunikatsioonikanaliks, meelelahutusplatvormiks kui õppekeskkonnaks[1][3]. Ühtlasi kasutatakse võrku oma digitaalse identiteedi loomiseks ja kujundamiseks. Võrguteenuste kaudu toimub sotsiaalne sobitumine digitaalmaailma, oma suhtluskonna ja meelistegevuste ledimine võrgus[4]. Siiski on näha, et nooremal vanuserühmal on kogu tegevus siiski orienteeritud peamiselt info tarbimisele[3]. Suheldakse sõpradega, mängitakse mänge, vaadatakse videoid. Oluliselt vähem postitatakse võrku pilte või luuakse blogipostitusi[5]. Küll aga kasutatakse Internetti muusikafailide allalaadimiseks või võrguraadiote kuulamiseks[5].

Seega kasutatakse Internetti peamiselt:

  • Koolitööga seotud ülesannete tegemiseks.
  • Sotsiaalseks suhtluseks (sotsiaalvõrgustikud, välksõnumid, elektronpost)
  • Meediatarbimiseks (videod, muusika)

Eesmärgid ja põhjused

Tihti on võrgus olemise põhjus parandada suhteid päriselus[4]. Interneti teel suhtlema hakkamine on oluliselt lihtsam, puuduvad piinlikud vaikuse ja kohmetumise momendid. Ka suhete silumiseks ja probleemide lahendamiseks eelistavad noored pigem neutraalsemat virtuaalkeskkonda, välk- ja tekstisõnumeid. Päriselus suhtlemine tundub keeruline ja kohmakas.

Võrgusisu loomise ajendiks on aga seevastu tähelepanu- ja tunnustusvajadus. Digitaalne maailm avab võimaluse igaühele nautida loomingulist vabadust. Avaldada oma mõtteid ja tundeid, saada tagasisidet ja tunnustust eakaaslastelt ning ülejäänud võrgukogukonnalt[4].

Niisiis on võrgus tegutsemise eesmärgid:

  • Info otsimine, teadmiste kogumine
  • Meedia tarbimine ja meelelahutus
  • Suhete loomine ja hoidmine
  • Sotsiaalse identiteedi ja positsiooni kujundamine


Välisviited