Erinevus lehekülje "TER3660:Käibekapitali juhtimine" redaktsioonide vahel

Allikas: RISK Wiki
(Uus lehekülg: '==Mõisted== Käibevara juhtimise otsused mõjutavad ettevõtte maksevõimet ja tulukust. Tegemist on riski-tulu kompromissiga. Mida suurem on käibevarade osakaal varades, seda ...')
 
(Likviidsuse juhtimine)
29. rida: 29. rida:
 
===Milleri-Orri mudel===
 
===Milleri-Orri mudel===
 
Välja töötatud sihtkassaseisu määramiseks. Eeldab, et netorahavood järgivad normaaljaotust ning tehingukulud on fikseeritud. Mudel määrab optimaalse rahahulga pangakontol ning ülemise taseme, millest üle ei ole mõtet raha kontol hoida. Alumine tase (kontroll-limiit) määratakse finantsjuhi poolt normatiivselt ning see võib olla ka null. Lisaks saab mudeli põhjal arvutada optimaalse pöördepunkti, kuhu tuleb jõuda väärtpaberite müümisel või ostmisel.
 
Välja töötatud sihtkassaseisu määramiseks. Eeldab, et netorahavood järgivad normaaljaotust ning tehingukulud on fikseeritud. Mudel määrab optimaalse rahahulga pangakontol ning ülemise taseme, millest üle ei ole mõtet raha kontol hoida. Alumine tase (kontroll-limiit) määratakse finantsjuhi poolt normatiivselt ning see võib olla ka null. Lisaks saab mudeli põhjal arvutada optimaalse pöördepunkti, kuhu tuleb jõuda väärtpaberite müümisel või ostmisel.
  +
  +
===Raha ülejäägi kasutamine===
  +
Raha ülejääki saab investeerida väheriskantsetesse finantsinstrumentidesse:
  +
* Rahaturufondid
  +
* Üleöödeposiidid
  +
* Lühiajalised deposiidid
  +
* Kogumishoius
  +
* Intressifondid

Redaktsioon: 24. mai 2013, kell 00:31

Mõisted

Käibevara juhtimise otsused mõjutavad ettevõtte maksevõimet ja tulukust. Tegemist on riski-tulu kompromissiga. Mida suurem on käibevarade osakaal varades, seda madalam on likviidsusrisk, samal ajal on madal ka tulukuse tase.

  • Käibevarad on varad, mis on likviidsed, muutuvad likviidseteks järgneva majandusaasta jooksul või kasutatakse ära firma majanduslikus tegevuses.
  • Käibekapital on firma investeeringud käibevarasse.
  • Puhaskäibekapital kujutab endast investeeringuid käibevarasse (omakapitali ja pikaajaliste kohustuste summa).

Käibekapitali juhtimine hõlmab:

  • Raha ja ekvivalentide juhtimist (likviidsuse juhtimine).
  • Debitoorse võlgnevuse juhtimist (krediidiotsused).
  • Varude juhtimist (hankepoliitika).
  • Lühiajaliste kohustuste juhtimist (käibevarade finantseerimisotsused).

Käibekapitali juhtimine hõlmab nii lühiajalisi investeerimisotsuseid kui ka finantseerimisotsuseid.

Likviidsuse juhtimine

Likviidsuse juhtimine sisaldab järgmisi tegevusi:

  • Optimaalse rahajäägi planeerimine - makseteks vajalike vahendite olemasolu tagamine (sularaha kassas, raha pangakontol, kiiresti realiseeritavad väärtpaberid).
  • Raha defitsiidi vältimine - olukorra vältimine, kus ei suudeta õigeaegselt kreeditoride ees oma kohustusi tasuda.
  • Raha ülejäägi otstarbekas kasutamine - summade paigutamine, mis ületab igapäevast rahavajadust.

Raha juhtimisel tuleb seada eesmärgiks maksevõime riski minimeerimise võimalikult väikeste vahenditega. Raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja. Üleliigset raha võib lühiajaliselt investeerida või kasutada tähtajalisi hoiuseid. Samuti võib kasutada arvelduskrediiti, kuid sellega kaasneb intressikulu. Raha juhtimine seostub optimaalse rahakonto suuruse määramisega. Raha hoidmisega kaasneb loobumiskulu. Investeerides raha väärtpaberitesse on võimalik teenida oluliselt suuremat tulusust kui deposiitides või hoides raha pangakontol. Lühiajaliste väärtpaberitehingutega kaasnevad aga ka tehingukulud.

Ettevõtte rahajäägi planeerimiseks võib kasutada erinevaid mudeleid. Nende eesmärgiks on minimeerida raha hoidmise ja väärtpaberite ostu-müügiga seotud kulutusi.

Baumoli mudel

Raha vaadeldakse kui teatud varu, mille tagavara tuleb pidevalt täiendada. Tegemist on lihtsa optimeerimisülesandega, mille eesmärk on minimeerida raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu (säilituskulu) ning tehingukulud (tellimiskulu).

Milleri-Orri mudel

Välja töötatud sihtkassaseisu määramiseks. Eeldab, et netorahavood järgivad normaaljaotust ning tehingukulud on fikseeritud. Mudel määrab optimaalse rahahulga pangakontol ning ülemise taseme, millest üle ei ole mõtet raha kontol hoida. Alumine tase (kontroll-limiit) määratakse finantsjuhi poolt normatiivselt ning see võib olla ka null. Lisaks saab mudeli põhjal arvutada optimaalse pöördepunkti, kuhu tuleb jõuda väärtpaberite müümisel või ostmisel.

Raha ülejäägi kasutamine

Raha ülejääki saab investeerida väheriskantsetesse finantsinstrumentidesse:

  • Rahaturufondid
  • Üleöödeposiidid
  • Lühiajalised deposiidid
  • Kogumishoius
  • Intressifondid