TER3660:Kapitalimahutuste finantseerimine

Allikas: RISK Wiki
Redaktsioon seisuga 23. mai 2013, kell 23:40 kasutajalt Ranger (arutelu | kaastöö) (Välised finantseerimisallikad)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Kapitalimahutuseks nimetatakse investeeringuid, mis suunatakse põhi- ja käibevaradesse. Investeeringu eesmärk on kaasa aidata ettevõtte eesmärkide saavutamisele. Investeeringute vajadus sõltub ettevõtte arengustrateegiast ning olemasolevate põhivarade kulumise tasemest. Investeeringuid finantseeritakse sisemiste ja väliste finantseerimisallikate arvelt.

Sisemised finantseerimisallikad[muuda]

  • Amortisatsioon
  • Kasum
  • Muud omavahendid

Oluline on jälgida, millises vahekorras kasutada laena ja aktsiate emissioonist laekuvaid summasid.

Välised finantseerimisallikad[muuda]

  • Aktsiate emissioon
  • Pikaajaline laen
  • Võlakirjad jm.

Võlakirjad[muuda]

Võlakiri on pikaajaline leping, mis näitab, et laenuvõtja (võlakirja emitent) võlgneb laenuandjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ning lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse.

  • Nimiväärtus on võlakirja hind, mis kuulub kustutamisele võlakirja tähtaja möödudes, s.t. tasutakse lunastamistähtajal.
  • Kupongiintressimäär on võlakirja lepingus sätestatud intressimäär, väljendatuna protsendina nimiväärtuset, mille põhjal laenuvõtja tasub perioodilisi intressimakseid. Eristatakse muutuva ja fikseeritud kupongiintressimääraga võlakirju. Levinumad on fikseeritud määraga võlakirjad.
  • Lunastamistähtaeg on päev, millal võlakiri lunastatakse ning toimub viimane makse. Lisaks kupongimaksele maksab emitent võlakirja omanikule ka nimiväärtuse.
  • Eriklauslid, mida võlakirjad võivad sisaldada ning sunnivad näiteks ettevõtet tegema järjepidevaid makseid tagastamisfondi, et olla võimeline lunastamistähtajal võlakirja kustutama. Tagasiostuõiguse klausel annab võlakirju väljastanud ettevõttele õiguse osta need tagasi enne lunastustähtaega (toimub võlakirjade refinantseerimine).

Võlakirjad jagunevad:

  • Valitsuse võlakirjad, millel puudub tavaliselt makserisk, kuid neil on siiski intressimäära risk, sest intressimäära tõustes võlakirja hinnad langevad.
  • Ettevõtete võlakirjad, mis on avatud makseriskile, sest ettevõtted võivad pankrotistuda.
  • Munitsipaalvõlakirjad, mis on väljastatud kohalike omavalitsuste poolt. Need on tavaliselt maksudest vabastatud ja seetõttu ka madalama intressimääraga.
  • Välisvõlakirjad, mis on väljastatud välisriikide valitsustte ja ettevõtete poolt. Nendele lisandub veel valuutarisk.

Võlakirjad on kolme tüüpi:

  • Kupongideta võlakiri e. diskontovõlakiri. On tavaliselt kupongivõlakirjast lühiajalisem.
  • Kupongidega võlakiri, mille puhul kupongimaksed toimuvad võrdsete ajavahemike tagant, tavaliselt üks või kaks korda aastas ning võlakirja nimiväärtus makstakse lunastamistähtajal. Võlakirja väärtus on tema tulevaste rahavoogude praegune väärtus. Seega on kupongivõlakirja väärtus tulevast kupongimaksete praeguse väärtuse ja nimiväärtuse praeguse väärtuse summa. Kupongimaksed moodustavad seejuures annuiteedi, mille viimane makse toimub võlakirja lunastamistähtajal.
  • Konsol on lunastamistähtajata võlakiri. Selline võlakiri ei lõpeta kunagi kupongimaksete tasumist, kuid siiski on emitendil tavaliselt õigus võlakirjad ise tagasi kutsuda.


Aktsiad[muuda]

Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigus osale ettevõtte kasumist ja varast.

  • Eelisaktsia on omandit tõendav hübriidväärtpaber (võlakiri + lihtaktsia). Erinevalt lihtaktsionärist ei saa eelisaktsionär ettevõtte juhtimisse sekkuda ja tal ei ole hääleõigust. Eelisaktsionäridele peab maksma fikseeritud dividende. Need makstakse välja pärast ettevõtte tulumaksu tasumist, kuid enne lihtaktsionäride dividendide väljajagamist. Dividendide mittemaksmisel saab eelisaktsionär hääleõiguse.
  • Lihtaktsia on omandit tõendav väärtpaber ja lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik. Ettevõtte võib lisada aktsialepingusse õiguse aktsiaid tagasi osta. Selle tulemusena tekivad omaaktsiad ehk tresooraktsiad, mis ei ole käibel vaid ajutiselt ettevõtte enda käes. Lihtaktsionäridele ei ole ettevõte kohustatud dividende maksma. Maksta võib sularahadividende või osta ettevõtte poolt aktsiad tagasi tagasiostupakkumise kaudu.

Ettevõte võib aktsiatega korraldada järgmisi operatsioone:

  • Splittimine, mille käigus asendatakse üks suure nimiväärtusega aktsia mitme väiksema nimiväärtusega aktisaga. Aktisakapital selle käigus ei muutu.
  • Fondiemissioon, mille käigus suurendatakse ettevõtte aktisakapitali teiste omakapitali kirjete (eelmiste perioodide jaotamata kasum jms.) arvel. Omakapitali suurus seeläbi ei muutu.