Muutmisel on "TMM1060:Kordamisküsimused"

==Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus==
Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida ettevõte rakendab oma sihtturu mõjutamiseks. Klassikaliselt sisaldavad need toote, hinna, turustuse ja toetuse kujundamise meetmeid.

E-turundus tähendab samade meetmete rakendamist infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. E-turundus laiendab traditsioonilise turunduse kontseptsiooni digitaalsele meediumile.

==Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda==
E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda.

==Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses==
E-turunduses on infotehnoloogial toetav roll. Kui e-kommertsi algusaastatel arvati, et uus tehnoloogia tekitab täiesti uued keskkonad, kus seni eksisteerinud äri-, turundus- ja ühiskonnareeglid enam ei kehti, siis tegelikkus osutus vastupidiseks. E-turundus ei erine millegi poolest tavalisest turundusest. Tegemist on lihtsalt ühe uue kommunikatsiooni kanaliga, ning e-turundus rõhutab selle kanali olulisust ja ärakasutamise vajadust ettevõtte turundusstrateegia väljatöötamisel. Tehnoloogia roll on abistada ettevõtet turundustegevuse planeerimisel ja läbiviimisel. E-turundus tagab, et tehnoloogiat kasutatakse sihipäraselt ning oma võimalusi arvestades maksimaalselt tulemuslikult.

==Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada?==
E-turunduse projektides kohtuvad kolm osapoolt:
* Turundusspetsialistid
* IT spetsialistid
* Äri esindajad

Kõigil neil on projektist erinev arusaam. Probleemid tekivad, sest e-turunduse projektid hõlmavad nii äri, tehnoloogia kui ka turunduse valdkonda. Nende valdkondade spetsialistid mõtlevad sageli oma valdkonna piiratud raamides ning näevad seeläbi asju erinevalt. Seetõttu peavad kõik osalised:
* Arvestama, et projektiga on seotud ka inimesed, kes ei ole nende tegevusvaldkonnaga samaväärselt kursis
* Vajadusel selgitama oma üldisemalt, andma taustainformatsiooni, "tõlkima" teistele kasutatavat terminoloogiat ja metoodikaid.
* Püüdma aru saada teiste osapoolte eesmärkidest, vajadustest ja piirangutest

==Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks==
* 1985 - Registreeriti esimene .COM domeen
* 1990 - Esimene otsingumootor Archie
* 1991 - Tim Berners Lee loob WWW
* 1993 - Esimene graafiline veebibrauser Mosaic
* 1995 - Amazoni ja eBay teke
* 1996 - Hotmail hakkab tasuta meiliaadresse jagama
* 1998 - Google otsingumootori teke
* 2000 - Dot-com mulli lõhkemine
* 2001 - Wikipedia teke
* 2004 - Facebooki teke
* 2005 - Youtube teke

==Internetti kui turunduskanalit iseloomustavad peamised omadused==
McDonald ja Wilson (1999) on kirjeldanud järgmisi Interneti unikaalseid omadusi:
; Interaktiivsus : Keskkonna võime tuvastada isik, saada temalt vastus, koguda ja meelde jätta saadud informatsioon ning kohandada see tagasiside andmiseks.
; Intelligentsus : Reaalajas saadav tagasiside, vastuste kohandamine vastavalt kasutaja tegevusele, statistika kogumine
; Personaliseeritavus ja kohandatavus : Kliendikäitumiste analüüs võimaldab planeerida ettevõtte strateegiaid (optimeerida laomahtu, töötada välja klientide tagasiside alusel uusi tooteid). Kliendile loob interaktiivsus ja intelligentsus keskkonna, mis arvestab täpselt tema profiili ning käitumisharjumusi (saada pakkumisi vaid teda huvitavate valdkondade kohta, saada infot reaalajas kas e-postile või mobiiltelefoni). Samuti saab ettevõte ostude statistika põhjal pakkuda kliendile erinevaid tooteportfelle (soovitada tooteid, mida teised ostjad on lisaks põhitootele veel tellinud).
; Integreeritus : Internetti saab integreerida ostuprotsesi isegi juhul, kui ostimen ei toimu Internetis. Sellisel juhul on tegemist kliendi ostu toetava kanaliga (toodet võrreldakse Internetis, reaalne ost toimub aga poes). Samuti saab Internetti integreerida ostujärgse tugiteenuse pakkumise süsteemi (garantii, juhendmaterjalid, hooldusteenuse tellimine), mis pakub kliendile täiendavat mugavust.
; Olemasolevate kanalite ümberkujundamine : Internet võib muuta traditsiooniliste turustuskanalite toimimist - minna mööda vahendajatest või jaemüüjatest (hulgimüüja võib pakkuda kõigile oma tooteid otse kodulehel, ettevõte võib vahendada kaupa otse tootjalt kliendini, loobudes seeläbi tarnijatest ja kauba vahepealsest ladustamisest). Vahendajaid võib ka juurde tekkida, kes töötavad omamoodi agregaatoritena - vahendavad ühes valdkonnas tegutsevate erinevate pakkujate teenuseid, pakuvad hinna- ja tootevõrdlusi.
; Rahvusvahelisus : Internet lihtsustab rahvusvahelistele turgudele sisenemist ning võimaldab seeläbi asuda tegustema turgudel, kuhu varem oli pääs raskendatud asukoha keerukuse või suurte kulutuste tõttu.

==E-turunduse kasulikkus ettevõttele==
E-turundus aitab ettevõttel:
; Suurendada läbimüüki : Interneti kasutajate arv kasvab pidevalt, seega kasvab ka võimalike ostjate hulk. Läbimüüki (ja seeläbi käivet ning kasumit) saab suurendada, kui suhtuda Internetti kui globaalsesse turgu ning püüda jõuda erinevate kultuuriruumide ning rahvasteni. Samuti saab ära kasutada Interneti kui meediumi eripärasid (kahesuunalisus, personaalsus, integreeritavus, intelligentsus), et meelitada juba olemasolevaid kliente uusi tooteid ostma (kordus- ja ristmüük).
; Vähendada kulutusi : E-keskkondade kasutusele võtmine aitab vähendada turustus- ja varustuskanali ning administratiivseid kulusid. Internet aitab jõuda otse lõpptarbijani, vähendades tarneahelas vahendajate hulka miinimumini. Administratiivseid kulutusi aitab vähendada paberivaba asjaajamine ning Internetipangandus. Varustuskanali puhul saab optimeerida laoseisu ja vältida üleliigse ebavajaliku laovaru soetamist.
; Aidata tutvustada ettevõtte kuvandit : Internet on samuti kanal turundussõnumite vahendamiseks (nii nagu raadio, televisioon ja trükimeedia). Internetis leitav olemine aitab kinnistada ettevõtte kaubamärki ja tutvustada pakutavaid teenuseid.
; Saada operatiivset tagasisidet : Pakutavate teenuste kohta saabuv positiivne tagasiside töötab reklaamina. Negatiivne tagasiside juhib ettevõtte tähelepanu parendamist vajavatele valdkondadele ning on väärtuslikuks sisendiks tootearendusel.
; Parandada klienditeenindust : Internet võimaldab kliente teenindada ööpäevaringselt, kulutamata seejuures raha kontoripindadele ja teeninduspunktide ülevalpidamisele.
; Olla kliendi jaoks pidevalt kättesaadav : Veebilehte omav ettevõte on kliendi jaoks alati leitav ning klienti huvitav informatsioon on tema jaoks alati kättesaadav.
; Levitada turundusinfot : Infot on võimalik viia väga suure hulga inimesteni väga väikeste kulutustega.
; Parandada suhtlust partneritega : Suhtluse saab viia täiesti automaatseks, liidestades omavahel ettevõtte ja partneri infosüsteemid. Paberivaba asjaajamine ning automaatiseeritud sõnumivahetus hoiab kokku kulusid ning muudab kliendi päringutele reageerimise väga kiireks ja veavabaks.

==E-turunduse peamised ohud ja probleemid==
E-turunduse ohud jagunevad kahte suurde rühma. Ühelt poolt tegurid, mis takistavad ettevõttet Interneti kasutamisega kohanemast ning teisalt tõkendid klientide poolel, mille tõttu ei soovita võrgus tegutseda.

===Ettevõtte probleemid===
; Mõõdetavate kasude puudumine : Ettevõtte ei näe tehtavate uue meediumi kasutusele võtmisest kasu äritegevuse paranemisele. Väikeste ettevõtete puhul on raske märgata kokkuhoidu Interneti kasutusele võtmisest. Väljatöötamise ja juurutamisega seotud ebamugavused vähendavad ettevõtte jaoks e-turunduse väärtust.
; Tegevusvaldkonna spetsiifika : Ettevõtte hinnangul ei anna just nende tegevusvaldkonnas Interneti rakendamine märgatavat konkurentsieelist.
; Suured kulutused : E-turunduse meetmete rakendamine eeldab ettevõttelt uute tehnoloogiliste lahenduste väljaöötamist. Investeeringud riist- ja tarkvarasse ning äriprotsesside kohandamisse tunduvad liiga suured ega tasu end ära.

===Kliendi probleemid===
; Ühenduse kõrge hinna : Hoolimata võrguteenuste hindade pidevast alanemisest eksisteerib praegugi leibkondi, kes ei saa Internetiühendust majanduslikel põhjustel omale lubada.
; Kasulikkuse puudumise : Inimesed ei pruugi isegi mõningase Interneti kasutamise järel selle kasulikkust tajuda. Leitakse, et tegemist on ajaraiskamise ning pigem probleemide allika kui lahendajaga. Osaliselt võib see olla tingitud vähesest teadlikkusest ning kasutusoskusest. Aitaks Interneti eeliste esiletõstmine (ligipääs suuremale müüjatevõrgule, täiendava informatsiooni kogumine, teiste ostjate tagasiside).
; Interneti kasutuslihtsuse probleemid : Internet nõuab teistsuguseid tarbimisharjumusi kui varasem meedia. Paljudele on väikses kirjas linkide ja reklaamidega läbipikitud teksti lugemine aeganõudev ja väsitav. Seetõttu eelistatakse info hankimiseks endiselt televisiooni, raadiot või trükimeediat.
; Hirmu turvalisuse pärast : Kardetakse viiruseid, kräkkereid, arvutisse sissetungimisi, andmelekkeid. Turvatunde puudumine mõjutab just e-kaubandust ja muude võrguteenuste tarbimist. Kasutajad käivad Internetis ainult mööda sissetallatud radu ning väldivad kõige uue ja tundmatu proovimist.
; Hirmu privaatsuse pärast : Eelmise probleemiga haakub ka privaatsuse küsimus. Inimesed kardavad nende poolt Internetis liikumise tulemusena tekkinud andmete sattumist kuritarvitamise ohvriks. Seetõttu ei soovita endast maha jätta ka e-turunduse toimiseks vajalikku informatsiooni.
; Hirmu tundmatuse ees : Interneti algusaastatel peeti massimeedia poolt seda kui pornograafia, piraatluse, viiruste jm. illegaalse ning pahatahtliku informatsiooni kogumiks. Kuigi säärane käsitlus on praegu praktiliselt taandunud, on müüdid inimeste keskelt visad kaduma ning paljud pelgavad siiani seepärast võrgus tegutsemist.

Ettevõtte turunduseesmärkide saavutamiseks tuleb neid barjääre hinnata ja kaaluda tema suurust ja ületamiseks tehtavaid jõupingutusi.

==E-turunduse planeerimine. Kuidas planeeritakse e-turundust, mis on e-turunduse planeerimisel oluline==
Kuna e-turundus on osa ettevõtte turundusest, planeeritakse seda koos teiste ettevõtte turundustöödega. Tavaliselt tehakse seda juba turundusaasta alguses ettevõtte aastase turundusplaani koostamise käigus. E-turunduse planeerimisel lähtutakse turunduse strateegilistest eesmärkidest, mis omakorda sõltuvad ettevõtte ärieesmärkidest. Planeerimise käigus püütakse vastuseid leida järgmisetele küsimustele:
* Kui laiad on ettevõtte turundusvajadused?
* Millised on ettevõtte äri ja turunduse strateegilised eesmärgid? Millised on turunduse taktikalised eesmärgid vaadeldaval ajavahemikul? Millisteks kujunevad eelnevate mõjul e-turunduse strateegilised ja taktikalised eesmärgid?
* Milline on ettevõtte peamine sihtgrupp ning milline on selle sihtgrupi digitaalne käitumine?

Planeerimise ühe osana peab tekkima kommunikatsioonimudeli kirjeldus - kuidas tuleks antud kanalis sõnum sihtgrupini toimetada. Turundusplaan peaks olema lihtne ja asjakohane ning sisaldama:
; Situatsioonianalüüsi : Mõista ettevõtte hetkelist tegevuskeskkonda ning tema liikumissuundi. See hõlmab endas nii mikro- kui makrokeskkonda ja analüüsib nii klientide, konkurentide, varustajate-vahendajate ja ressursside kasutust kui ka sotsiaalseid, õiguslikke, poliitilisi, majanduslikke ja tehnoloogilisi iseärasusi. Samuti peab sisaldama e-äri üldisi strateegiaid, mis määravad ära organisatsiooni tulevikusuunad ja edasised tegevused.
; Eesmärkide seadmist : Efektiivne planeerimine peab sisaldama täpseid, mõõdetavaid ajaliselt määratud ja realistlikke eesmärke, mille saavutamine aitab anda hinnangut kavandatud tegevuste läbiviimise kulgemisele. Valitud eesmärgid peavad olema üksteisega kokkusobivad, muidu pole neist abi strateegia kujundamisel. Eesmärgid määravad ära turundusmeetmestiku ning turundusplaani elluviimiseks kasutatavad vahendid. Näiteks võivad eesmärkideks olla klienditeenuse koormuse vähendamine, esmaostude arvu suurendamine veebis ning kaubamärgi tuntuse tõstmine sihtgrupi hulgas. Eesmärkide saavutamine loetakse täidetuks kui 8% klientidest hangivad infot iseseisvalt veebist, kõik kliendid on teadlikud ettevõtte veebisaidi olemasolust, müügimaht Internetis moodustab 40% kogumüügist ning 70% sihtgrupist on teadlik ettevõtte kaubamärgist.
; Taktika väljatöötamist : Vahendid, mida kasutatakse strateegia elluviimisel. Koosnevad tootepoliitikast (toote erisuste väljatoomine ning unikaalsete toodete-teenuste pakkumine, toote sortimendi kujundamine, tootearenduse korraldamine), hinnapoliitikast (hindade diferentseerimine ja hinnakujundusmeetodi valik), jaotuspoliitikast (milliseid turustuskanaleid kasutada, kuidas tagada toodete kättesaadavus, mismoodi vähendada otsemüügi korral kanalikonflikti praeguste vahendajatega) ning toetuspoliitikast (kuidas jõuda sihtgrupini, milliste vahenditega meelitada neid toodet proovima ning milliseid reklaamikampaaniaid korraldada).
; Tulemuse mõõtmist ning kontrolli : Strateegia parendamiseks on vajalik tegevusi jälgida ning nende edukust mõõta. Vaid seeläbi on võimalik analüüsida strateegia täidetust ning taktikaliste vahendite sobivust.

==Võrdle Veeb 1.0 ja Veeb 2.0-i. Mis on peamised erinevused?==
Paljud ettevõtjad (näiteks riskikapitalist Joi Ito) on väitnud, et mingit Veeb 1.0 ja 2.0 ei ole olemas. Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks:
* Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine
* Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida
* Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi
* Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid
* Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks
* Dispersioon - digitaalseid ressursse ja informatsiooni müüakse rohkem kui füüsilisi tooteid
* Masskaasamine - sotsiaalsed leheküljed seovad endaga miljoneid kasutajaid ja loovad uue digitaalse ökosüsteemi

Varem oli tegemist lihtsat ühesuunalist kommunikatsiooni toetava suhteliselt staatilise sisuga keskkonnaga. Toimus pigem traditsioonilisele meediale sarnanev ülalt-alla kommunikatsioon (sisutootjalt selle tarbijale). Internetti käsitleti kui tüüpilist massikommunikatsioonivahendit.

==Mis on Veeb 3.0?==
Terminit on defineeritud erinevalt. Tim Berners Lee arvamuse kohaselt on selle üheks komponendiks kindlasti semantiline veeb - süsteemide võime info sisulist tähendust tabada ning seeläbi oma käitumist juhtida. Intellektitehnika osalusel toimub informatsiooni ümberorganiseerimine ja kommunikatsioonitehnoloogia täiustamine selliselt, et külastajaga on võimalik suhelda loomuliku keele kaudu. Reaalsuseks muutuvad täislauselised semantilised otsingud ja vastused ning süsteemide automaatne kohanemine kasutaja harjumuste ning eripäradega (õppivad süsteemid). Veeb 3.0 tähendab intelligentset kommunikatsiooni inimese ja Interneti vahel. Selle juurutamisega on seotud aga ka mitmed erinevad probleemid ja ohud:
; Hoomamatus : Automaatsed süsteemid peavad toime tulema tohutute infokogustega, mis juba praegu võrgus olemas on ning kasvavad üha
; Hägusus : Tuleb tegeleda mõistetega, mis pole üheselt defineeritavad (noor, vana, pikk, lühike)
; Määramatus : Erinevate täpsete hinnangute kombinatsioon võib omada erinevat tähendust, vajalik on tulemuste statistiline interpretatsioon
; Vasturääkivus : Suurte ontoloogiate korral võivad sisendandmed olla üksteisele vasturääkivad ning need konfliktid tuleb lahendada
; Pettus : Andmeid on sihilikult vigased, et süsteeme segadusse ajada ja soovitud suunas mõjutada

==Mis omadused iseloomustavad head kodulehte?==
Hea koduleht on:
* Sihtgrupikeskse ülesehitusega, vajadusel segmenteeritud
* Maitseka kujundusega, mis toetab lehel navigeerimist
* Ekraanilt lugemist soodustava tüpograafiaga
* Hästi struktureeritud, milles orienteerumine on igale kasutajale jõukohane
* Usaldust tekitav ja ettevõtte kaubamärki ning tegevust toetav
* Autentse ja täpse sisuga, keeleliselt korrektne
* Avaneb ja reageerib kiiresti kasutaja tegevustele

==Millised on kodulehe loomise erinevad etapid(tööd) kuni kodulehe avamiseni Internetis?==
Eristatakse kuute peamist etappi:
; Analüüs : Kirjeldatakse ära praegune lähtepunkt, kogutakse infot nii klientidelt kui ka ettevõtte töötajatelt.
; Planeerimine : Vastavalt analüüsile planeeritakse arendustööd, tükeldatakse tegevus etappideks, koostatakse arendusprojekt ning määratakse projektiga seotud ressursid.
; Disain : Koostöös disainiteenust osutava ettevõttega koostatakse esmane struktuur ning kujunduslik makett. Samuti tegeletakse kodulehekülje sisu loomisega ning funktsionaalsuse täpsustamisega.
; Arendus : Kodulehekülje disaini alusel programmeerimistööde tellimine. Kodulehe testimine, sellele info sisestamine ning terviklikkuse ja kujunduse kontrollimine.
; Juurutamine : Kodulehe Internetis avaldamine, koostöös arendajatega vigade ja ebakõlade lahendamine.
; Hooldus : Kodulehe regulaarne ülevaatamine, muutmine ja täiendamine.

==Milline on hea kodulehele püstitatud turunduseesmärk?==
Hea koduleht aitab kaasa järgnevate turunduseesmärkide saavutamisele:
; Aitab suurendada ettevõtte läbimüüki
: Internetti on võimalik rakendada müügikanalina olemasolevatel turgudel või ka sisenemiseks uutele turgudele. Interneti kui müügikanali kasutatavus on viimasel ajal märgatavalt laienenud ja hõlmab väga erinevaid kliente ja tootekategooriaid. Interneti kasutamist müügikanalina toetab ka püsiühenduste arvu jätkuv kasv ning ostusooritajate järjest suurenev hulk.
; Aitab kaasa turundus- ja varustuskulude vähenemisele
: Sotsiaalvõrgustike ja teiste võrguteenuste kasutamine turunduskanaline aitab oskusliku planeerimise korral vähendada turunduskulusid. Mitmesuunalise kommunikatsiooni oskusliku juhtimise teel on võimalik tekitada olukord, kus kliendid ise aitavad kaasa ettevõtte teenuste ja toodete reklaamimisele. Varustuskanali puhul on võimalik luua nn. hõõrdevaba kapitalism, kus kõikidel turuosalistel on täielik informatsioon turul toimuva kohta ning võimalus võimalus vältida olemasolevat vahenduskanalit ja jõuda otse tarbijani.
; Tutvustab ettevõtte kuvandit ja kaubamärki
: Internetti saab oma turundussõnumite kliendini viimiseks kasutada samaväärselt trükimeedia, raadio või televisiooniga. Võrgusisu interaktiivsus aitab erinevalt teistest kanalitest luua aga uudset kasutajakogemust ning põimida reklaam meelelahutusliku tegevusega. 
; Suurendab kahesuunalist turunduskommunikatsiooni ettevõtte ja kliendi vahel
: Interneti unikaalsus on tema kahepoolne suhtlus, mis eristab seda meediumi teistest varemnimetatud suhtluskanalitest. Selle kaudu on võimalik sõnumi passiivne tarbija lülitada aktiivseks suhtluspooleks ja anda seeläbi võimalus otsustada ühelt poolt temani jõudva turundusinfo, ent teisalt ka ettevõtte turundustegevuse üle laiemalt
; Aitab kaasa klienditeeninduse paranemisele
: Kahesuunaline kommuniaktsioon võimaldab kiiret ja operatiivset kliendiprobleemide lahendamist. Võrk töötab ööpäevaringselt ning seeläbi on võimalik teenindada kliente sõltumata kellaajast ja asukohast. Klienditeeninduse ja -lojaalsuse tõstmiseks saab luua keskkondi, mida klient oma vajaduste ja maitse järgi kohandada saab.
; Levitab turundusinfot
: Internet võimaldab infot levitada väga suure hulga inimesteni ning teha seda märgatavalt odavamalt ja suunatumalt kui teiste meediakanalite kaudu.
; Toetab ja aitama leida uusi partnereid
: Elektrooniliste vahendite ja Interneti poolt võimaldatud kuluefektiivsus aitab ettevõtteid ka omavahelises suhtlemises. Võimalik on tegeleda kliendipöördumiste, garantiijuhtumite, tarneahela ja laovarude optimeerimisega, mis vähendavad kulusid ning tõstavad ettevõtte tegutsemiskiirust.

==Miks on oluline enne uue kodulehe loomist kaardistada kodulehe sihtgrupid?==
Sihtgruppide kaardistamine aitab välja selgitada:
* Kes on olulised kasutajad ja mis on nende erisused
* Milline on nende koduleheküljele tuleku eesmärk
* Kui tihti nad kodulehte külastavad
* Millised on nende oskused
* Millisest rahvusest nad on ning mis keeli nad mõistavad
* Millist tüüpi informatsiooni nad otsivad
* Kuidas leitud informatsiooni soovitakse kasutada (lugeda ekraanil, laadida alla, trükkida paberile)
* Millist tüüpi veebilehitsejat kasutatakse ning kui kiire on Internetiühendus
* Kui suure resolutsiooniga on arvutiekraan
* Millist tehnoloogiat veebi lugemiseks kasutatakse (arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti)

Sihtgruppide kaardistamine aitab eelpool toodud küsimustele vastuseid leides luua kliendikeskse kodulehe, kus on arvestatud konkreetse sihtrühma kasutusjuhtude eripäradega. Tihti on võimalik seeläbi teostada ka veebilehe avaküljel külastajate esmane segmenteerimine (eraisik, äriettevõte, partner) ja pakkuda just konkreetsele sihtrühmale olulist infot.

==Mis on kasutajasõbralikkus (usability) ja miks on oluline kodulehe loomisel selle põhimõtteid jälgida?==
Kasutatavus on metoodika, mis hõlbustab inimese poolt loodud objekti edasist kasutamist, vähendab kasutamiseks vajalikku õppimiskõverat ning suunab õigete kasutusjuhtude tekkimisele ja kinnistumisele. Kasutatavus soodustab uudses keskkonnas hakkamasaamist, õige tegevuste jada leidmist ja meeldejätmist.

Kodulehe loomisel aitab kasutatavuse analüüs tuvastada lehe kujunduses, ülesehituses ja tehnilises lahenduses esinevaid vigu, mis segavad külastajal informatsioonini jõudmist. Vigade kõrvaldamine muudab veebilehelt info leidmise kergemaks ja kiiremaks, vähendab külastajal tekkivat stressi ning suurendab rahulolu.

==Mis uuringumeetod on eye-tracking ja millist olulist informatsiooni see e-turundajale annab?==
Eyetracking jälgib kasutaja silmade liikumist ning aitab seeläbi tuvastada veebilehekülje piirkonnad, mida külastaja kõige rohkem jälgib. E-turundaja saab neid piirkondi kasutada olulise turundussõnumi edastamiseks, mida külastaja kindlasti märkama peaks. Samuti on nende alade kaudu võimalik kasutajat edasi suunata teiste veebilehe osadeni, mida muidu kasutaja suure tõenäosusega ei külastaks.

==Milline potentsiaalne huvide konflikt võib ettevõttel oma tarneahela Internetti kolimisel tekkida oma edasimüüjatega? Kuidas võiks seda vältida?==
Tarneahela Internetti kolimisel võib hakata kogu kaupade müük ja tarne toimuma otse kliendi ja ettevõtte vahel ning jätta vahendajad ja edasimüüjad ahelast välja. See võib põhjustada nn. kanalikonflikti, mida on näiteks vähendatud sellega, et vahendajaid käsitletakse kui e-äri osa ning neile makstakse komisjoni ka võrgu vahendusel tehtud müükide pealt.

==Millistest valdkondadest ja spetsialistidest koostaksid Sina keskmise või suurema ettevõtte e-turundusmeeskonna? Miks?==
E-turundusmeeskonda peaksid kindlasti kuuluma:
* Turundusspetsialistid
* IT-spetsialistid
* Äripoole esindajad

Turundusspetsialistide ülesanne on viia ellu ettevõtte turunudsstrateegiat. IT-spetsialistide osalemine on hädavajalik, sest e-turundus on tihedalt seotud tehnoloogiaga ning nõuab seetõttu valdkonnaspetsiifilist kompetentsi. Kuna e-turunduskampaaiate ettevalmistamine on kulukas ja aeganõudev, on vajalik äripoole heakskiit, et läbiviidavad kampaaniad oleksid terviklikud ja ettevõtte turunduspoliitikat toetavad. Puuduliku rahastusega ebaõnnestunud kampaania võib olla ettevõtte mainet tõsiselt kahjustav. Loodud võrgusisu ja klientide reaktsioone ei ole võimalik Internetist kustutada, mistõttu tuleb kampaaniad mõelda läbi ettevõtte üldisel tasandil.

==Kodulehe navigatsioonimudelid. Võrdle laia navigatsioonimudeli ja sügava navigatsioonimudeli plusse ja miinuseid==
Laia navigatsiooni korral on esimese taseme linkide hulk väga suur. Avalehele sattudes peab kasutaja tegema esmase valiku suure hulga kategooriate seast, mis võib õige valiku tegemist raskendada. Seevastu on menüütasemeid vähe sisu struktuuri hierarhilisus väike. Kasutaja jõuab mõne hiireklikiga soovitud informatsioonini.

Sügava navigatsiooni korral on algseid valikuid küll vähe, kuid leheküljel olev informatsioon on puukujulise struktuuriga ning suure hierarhiaga. Seetõttu on küll algne valik lihtne, kuid külastajal on oht lehekülje struktuuri ära eksida. Sügava navigatsiooniga menüüd on tihti esitatud hiirega avanevatena või automaatselt sulguvatena, mistõttu võib külastajal tekkida raskusi menüü enda kasutamisega. Informatsioonini jõudmiseks võib olla vaja liikuda läbi mitme lehekülje mis võtab aega. Sügava navigatsiooni korral on aga võimalik lehekülje inforohkust peita ning jätta kasutajale algselt mulje lihtsa ülesehitusega veebilehest, et külastajat mitte segadusse ajada.

==Conversion rate. Mida see sisuliselt tähendab, mida see näitab ja miks see oluline on?==
Näitab veebilehe külastajate hulka, kes on läbinud ostuotsustusprotsessi ning muutunud veebilehe külastajast ettevõtte teenuse või toote tarbijaks.

Suhtarv on oluline, sest näitab veebilehe turunduslikku efektiivsust toodete müügi aspektist.

==Bounce rate. Mida see sisuliselt tähendab, mida näitab ja miks see oluline on?==
Näitab veebikülastajate hulka, kes lahkuvad lehelt pärast viidatud lehekülje läbilugemist. Säärased kasutajad ei külasta veebisaidi teisi alamlehti.

Suhtarv on oluline, sest näitab ettevõtte kodulehekülje atraktiivsust ning kasutamislihtsust. Suur bounce rate võib ühelt poolt viidata lehekülje kujunduse probleemidele, mistõttu kasutajad ei suuda lehel navigeerida. Teisalt võib ka viidata vähesele atraktiivsusele ning külastajad loobuvad lehe sirvimisest vähese huvi tõttu. See omakorda võib olla tingitud nii lehekülje kujundusest kui ka esmaselt kuvatud lehekülje sisust (palju väikeses kirjas liigendamata teksti võib külastajaid eemale peletada).

==Kodulehe külastatavuse ja kasutajate tegevuse statistika ja analüüs. Miks selle kogumine ja jälgmine olulised on? Mis on kõige tähtsamad kodulehe külastajate tegevuse näitajad/arvud?==
Kodulehekülje külastatavuse statistika aitab analüüsida kodulehekülje turunduslikku toimimist. Samuti saada ülevaadet kanalitest, mille kaudu lehele saabutud on, otsitavatest märksõnadest, kasutatavast tehnilisest platvormist jms.

Kodulehekülje külastatavuse statistikat iseloomustavad järgmised parameetrid:
; Lehevaadete arv ''(pageview)''
: Kui palju erinevaid alamlehti külastatud on ning milline alamleht on kõige populaarsem
; Unikaalsete külastuste arv
: Kui palju erinevaid külastajaid lehel viibinud on. Selle põhjal on võimalik leida kui mitut lehekülge keskmiselt iga külastaja vaadanud on
; Uute külastuste osakaal
: Kui palju on leheküljel esmakordseid külastusi ning kui paljud varem veebilehte külastanud kasutajad uuesti tagasi tulevad
; Veebilehel viibitud aeg
: Kui pikka aega keskmiselt üks külastussessioon kestis
; Tagasipõrgete arv ''(bounce rate)''
: Kui suur hulk kasutajaid piirdus vaid ühe lehekülje vaatamisega
; Tehnilised parameetrid
: Info külastaja veebilehitseja, ekraanisuuruse, brauseri keele-eelistuste ja operatsioonisüsteemi kohta
; Saabumistee ''(referer)''
: Milliselt leheküljelt külastaja saabus
; Otsisõnad
: Kui saabuti otsimootori kaudu, siis milliseid märksõnu otsinguks kasutati
; Liikumistee analüüs
: Kui analüüsikeskkond võimaldab, on võimalik kokku panna ühe kasutaja liikumistee kodulehel (millises järjekorras milliseid lehti külastati)

==Milliste vahenditega on võimalik kodulehe külastatavust tõsta?==
Kodulehekülje külastatavuse suurendamiseks võib:
* Suurendada lehekülje usaldusväärsust ajakohase ja huvitava sisu näol
* Usaldusväärne lehekülg, millele on palju viidatud, saavutab otsingumootorite tulemustes kõrgema positsiooni.
* Viidata leheküljele sotsiaalvõrgustikes
* Lisada lehekülg temaatilistesse otsingukataloogidesse
* Viidata leheküljele teiste turunduskommunikatsiooni võtete käigus (reklaamid, otsepostitus jms.)

Eelkõige on külastatavuse suurendamise eelduseks siiski kliendikesksus ning kliendile huvitav ja vajalik sisu.

==Riba (bänner)reklaamid. Millised on ribareklaamide erinevad tehnilised lahendused ja erinevad tüübid?==
Ribareklaamid jagunevad:
; Tavalahendusteks
: Kasutatakse staatilist või animeeritud graafikat, mis avaneb suuremalt lehekülje laadimisel või hiirega osundamisel
; Multimeedialahendusteks
: Reklaam on sisemiselt navigeeritav, sisaldab heli või videot. Säärased reklaamid võivad samuti avaneda lehekülje kuvamisel ning nõuda kasutajalt enda sulgemist eraldi nupust
; Erilahendusteks
: Kohaldatud kuvatava keskkonnaga ning sarnaneb terviklikule veebirakendusele

Ribareklaamide suurused on erinevad ning sõltuvad kuvamise kontekstist. Ribareklaamide ülesehitus sõltub kontakti pikkusest. Lühikese kontaktiajaga (otsingusaitidel) on vajalik selge sõnum, mis oleks kiiresti tabatav. Pikema kontaktiajaga (võrguajaleht, veebimeil) keskkondades saab ribareklaami rohkem infot paigutada.

==Milline ribareklaam on hea ja „töötab”? Millega seda mõõta/mis näitajad seda headust iseloomustavad?==
Ribareklaami headus sõltub sellest, kui hästi reklaam talle seatud turunduseesmärki täita suudab. Ribareklaam peab ühelt poolt olema silmatorkav, et äratada huvi. Teisalt peab üldise Internetis vohava reklaamiuputuse valguses reklaami sihtrühma kitsendama ning pakkuma kontekstipõhiseid lahendusi (reklaami kuvamine erialalehtedel, temaatilistes kataloogides, teatud otsingutulemustes).

Ribareklaami toimivuse hindamiseks on kõige lihtsam meteod omistada sellele unikaalne aadress, mis võimaldab jälgida reklaami nii reklaami laadimiskordade arvu kui ka sellele tehtud hiireklõpsude arvu. Analüüsikeskkonad suudavad selle info põhjal kaardistada klientide liikumisteed ettevõtte veebilehel.

Ribareklaami toimimise hindamiseks ei tohi unustada ka selle mõju ostuotsustusprotsessi mittevirtuaalsele osale. Seega tuleks reklaami toimimisel analüüsida ka klientide poolt tehtavate otsekontaktide (telefonikõne, e-kiri) hulka. Reklaami atraktiivsust aitavad hinnata ka tähelepanutestid, mille käigus hinnatakse seda, kui hästi reklaam veebikeskkondades silma torkab ja meelde jääb.

==Ribareklaamide hinnastamismudelid: CPM, CPC ja CPR (CPA). Mida need tähendavad? Iseloomusta iga meetodit ja kommenteeri, milline on meediakanali/reklaamija jaoks kõige kasulikum==
Ribareklaamide puhul kasutatakse järgmisi hinnamudeleid:
; CPM
: ''Cost per mille''. Reklaamiandjale tasutakse reklaami näitamise eest tuhande külastaja kohta
;CPC
: ''Costs per click''. Reklaamiandjale tasutakse iga ribareklaamile tehtud hiirekliki eest. Mudel on ohtlik, sest loetakse ka pahatahtlikke ning vigase tarkvara poolt tehtud massilisi hiireklikke, mida tegelikud külastajad teinud ei ole.
;CPR
: ''Cost per rating''. Tasu suurus sõltub sellest, kui suure turusegmendi hulgani reklaam jõuab. Reklaami näitamine kõrgperioodil on kallim kui ajal, mil antud turusegmendi külastajaid on vähe.

==Otsimootoriturundus (SEM). Mis see on ja millised on selle erinevad valdkonnad?==
Otsimootoriturundus on turundusstrateegia üks osa, mille abil püütakse ettevõtte veebilehte otsimootorite vahendusel klientidele kättesaadavaks teha. Eeldab üldjuhul veebilehe optimeerimist otsisüsteemide tarbeks ning lehekülje usaldusväärsuse tõstmist otsimootorite silmis. SEM sisaldab peamiselt järgmisi valdkondi:
; Märksõnaanalüüs
: Millised võiksid olla märksõnad, mille alt koduleht leitav on
; Veebilehe esindatuse analüüs
: Kui suurel määral ning millistes osades on praegune koduleht juba otsitulemustes esindatud
; Analüüsivahendite kasutamine
: Kogub statistikat külastajate, nende liikumisteede, otsisõnade ja tehnilise platvormi kohta
; Whois-andmebaasi kasutamine
: Aitab tuvastada lehekülge külastanud või sellele viidanud Interneti-domeenide omanikud

==Mis on otsimootorile optimeerimine (SEO) ja miks on tähtis selle põhimõtteid kodulehe loomisel jälgida?==
SEO tähistab üldiselt kõiki tegevusi, mida veebi loomisel tehakse selleks, et veebisisu otsingumootorile paremini kättesaadavaks ja mõistetavaks teha ning ühtlasi seeläbi otsimootori silmis lehekülje usaldusväärsust ja populaarsust kasvatada.

Esmane ülesanne on lehekülje indekseerimise soodustamine, mille tulemusena lisavad otsimootorid lehekülje oma andmebaasi. Samuti võib osutuda vajalikuks otsimootorite mõnest leheosast eemalehoidmine, kui tegemist on sisuga, mida otsimootorites avaldamisväärseks ei peeta. Lisaks tuleb tegeleda lehekülje prominentsustaseme tõstmisega, et ostimootor paigutaks lehekülje otsitulemustes ettepoole.

Nimetatud põhimõtete järgimine aitab lehekülje paremini leitavaks ja kättesaadavaks teha.

==Millised on olulisemad otsimootorile optimeerimise töövõtted?==
Otsimootoriturunduse käigus püütakse kasvatada lehe populaarsust ja usaldusväärsust otsimootorite silmis, et seeläbi jõuda otsingutulemustes võimalikult ettepoole.
; Lehekülje pealkiri
: Igal leheküljel oluline osa, mis kuvatakse veebilehitseja ülaosas kui kokkuvõte veebilehe sisust. Pealkirjas sisalduvad märksõnad, mis kirjeldavad lehekülje sisu.
; Metamärksõnad ja -kirjeldus
: Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama.
; Teksti pealkirjad
: Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks.
; Lingitekst
: Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida "kliki siia"-tüüpi linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks. Seeläbi on võimalik abistada vaegnägijaid, ent ka otsimootorid suudavad paremini graafilise informatsiooni analüüsimisega toime tulla.
; Temaatilised otsilehed
: Lehekülg võib sisaldada valdkonnaga seotud üldist informatsiooni (uudised, ostuinfo), et meelitada ligi külastajaid, kes otsivad veebist selleteemalist infot.

===Sisuosa===
Kaalukaim osa, mida otsimootorid arvestavad. Sisuosa analüüs sisaldab erinevaid komponente, mille põhjal koostatakse lehekülje usaldusväärsuse hinnang:
; Märksõna asukoht
: Märksõna asumine pealkirjas annab tihti suurema kaalu, kui tekstile, milles sama sõna ilmub vaid teksiosas. Hea positsiooni saavutamiseks tuleb kuvada märksõnu mitmetes asukohtades.
; Võtmesõnade sagedus
: Näitab, kui tihti märksõna leheküljel esineb. Liigne märksõna rõhutamine võib viia otsingumootori arvamusele, et tegemist on rämpsleheküljega.
; Sõnade koguarv
: Annab otsimootori silmis lehekülje üldise sisukuse hinnangu
; Märksõnade kaalukus
: Märksõnade kontsentratsioon võrreldes sõnade koguarvuga. Optimaalne protsent kolme ringis.
; Märksõnade prominentsus
: Millises tekstiosas märksõna esineb.
; Lehekülje prominentsus
: Põhineb erinevate veebilehtede analüüsil ning hindab, kui palju on teistelt lehekülgedelt antud veebilehele viidatud ning millise usaldusväärsusega lehtedel viited asuvad.
; Sisukaart
: Aitab ostimootoril üles leida kõik veebilehel asuvad alamleheküljed

==Millised on erinevad otsimootorite tüübid?==
Otsimootorid (mitte osingulehed!) jagunevad: 
; Automaatsed otsirobotid
: Lehekülgede otsing, indekseerimine ja analüüs toimub vastava eritarkvara abil automaatselt
; Manuaalsed kataloogid
: Lehekülgi analüüsivad ja sisestavad temaatilistesse kataloogidesse veebihaldurid ise
; Metaotsing (sünteetiline otsing)
: Kasutaja poolt sisestatud märksõnad edastatakse korraga mitmele otsingulehele, saabunud tulemusi analüüsitakse, duplikaadid eemaldatakse ning nende põhjal kuvatakse kasutajale tulemuste nimekiri

Otsingumootorite poolt indekseeritud sisu koondatakse kokku otsingusaitidele, mis omakorda võivad olla:
; Klassikalised
: Kasutatakse märksõnaotsingut, tulemuste hulk väga lai, võimalik teostada kompleksseid otsinguid
; Metaotsingusaidid
: Informatsioon kogutakse kokku teistelt erinevatelt ostingulehtedelt
; Temaatilised
: Sisaldavad informatsiooni vaid teatud valdkonna põhjal, võimaldavad infot filtreerida ja esitada valdkonnaspetsiifiliselt
; Kataloogid
: Veebilehtede struktuurne andmebaas, kus leheküljed on grupeeritud suuremate valdkondade ja seal leiduvate märksõnade kaupa
; Süvaotsingusaidid
: Võimaldavad teostada otsinguid akadeemiliselt usaldusväärsete, kontrollitud informatsiooniallikate hulgast
; Uudiste otsingusaidid
: Keskenduvad uudiste katalogiseerimisele
; Mitteärilised
: Ei ole mõeldud kommertskasutuseks
; Lokaalsed
: Sisaldavad vaid mingi kindla regiooni veebisisu

==Mis põhimõttega töötavad metaotsingusaidid?==
Metaotsingusaidid konsolideerivad informatsiooni teistelt otsilehtedelt, analüüsivad seda, eemaldavad kordused ning koostavad selle põhjal otsitulemuste nimekirja.

==Kuidas klassikalised otsingusaidid kodulehtedelt andmeid koguvad ja kuidas nende järgi kodulehti pingeritta reastavad?==
Klassikalised otsingusaidid koguvad lehekülgedelt infot automaatsete otsirobotite vahendusel. Robotid liiguvad mööda lehekülgi nagu tavakülastajad ning indekseerivad leitud sisu märksõnadena oma andmebaasis. Märksõnade esinemissageduse, sisu struktuuri ja väliste viidete hulga põhjal arvutatakse lehekülje usaldusväärsuse indeks, mille alusel määratakse kodulehe positsioon tulemuste pingereas.

==Kuidas märksõnu kodulehel kasutada nii, et see tõstaks kodulehe positsiooni otsimootori päringute pingereas?==
* Märksõnad tuleks ära tuua kodulehekülje metaosas ning neid ei tohiks olla rohkem kui 20. Vältida tuleks nende kordumist enam kui 3-4 korda.
* Märksõnu tuleks kasutada lehekülje sisutekstis. Mida lähemal märksõna lehe päisele esineb, seda suurema kaaluga ta on.
* Märksõnade esinemissagedus lehel peab olema sisu hulgaga korrelatsioonis ja mõjutab märksõnade kaalukust.
* Pealkirjades olevad märksõnad on üldjuhul suurema kaaluga kui sisuteksis sisalduvad võtmesõnad.

Oluline on tähele panna, et märksõnadega liialdamine võib viia otsimootorid arvamusele, et tegemist on rämpsleheküljega ning selle tulemusena lehekülje positsioon pingereas langeb märgatavalt.

==Millised probleemid tekivad piltides, videotes ja tihti ka Flash-lahendustes peituva info kasutamises otsimootorile optimeerimise seisukohast? Kuidas seda lahendada?==
Otsimootorid ei suuda visuaalset informatsiooni analüüsida ja korrektselt indekseerida. Seetõttu tuleks kogu oluline visuaalne informatsioon varustada metakirjeldusega, mis aitab otsingumootoritel seda lehekülje kontekstiga paremini seostada.

==Mis hinnastamisskeemi kontekstilise reklaami võrgustikud (näiteks Google AdWords) kasutavad?==
Kasutatakse erinevaid hinnamudeleid:
; Reklaami näitamiste arv (CPM, ''Cost per thousand-impressions'')
: Makstakse reklaami näitamiskordade eest tuhande inimese kohta
; Reklaamile klikkimiste arv (CPC, ''Cost per click'')
: Makstakse vaid nende kordade eest, kui reklaamil klikitakse
; Reklaamist tingitud reaktsioonide hulk (CPA, ''Cost per action'')
: Makstakse vaid nende kordade eest, kui reklaami kaudu lehele sisenenud kasutaja veebilehel mingi tegevuse (nt. ostu) teeb

==Miks on andmebaas turunduses oluline?==
Andmebaas koondab info potentsiaalsete klientide ja nende huvide kohta. Samuti talletatakse sinna info turundustegevuse kohta (kellele millist infot saadetud on, millises faasis on kliendiga suhtlus, millistel põhjustel on klient loobunud toodete ostmisest või miks müük on ebaõnnestnud).

Andmebaas aitab analüüsida turundustegevust ning võimaldab ka juba olemasolevatele klientidele pakkuda just nende huvidele vastavaid tooteid ja teenuseid.

==Mida peab ettevõtte turunduse andmebaasi planeerimisel silmas pidama?==
Andmebaasi planeerimisel tuleb määratleda selle eesmärk:
* Kas tegemist on kliendiandmebaasiga või potentsiaalsete klientide andmebaasiga.
* Kas andmebaasi kasutatakse turunduskampaaniate läbiviimiseks, turundustegevuse analüüsiks või mõlemaks?
* Milliseid raporteid soovitakse andmebaasist välja lugeda?
* Kas soovitakse saada infot reklaami efektiivsuse kohta, turundustegevuse kohta üldiselt, kliendireageeringute kohta?

Samuti tuleb hinnata, kui palju on andmebaasi koostamiseks vaja aega ning millised on selle koostamise rahalised võimalused. Andmebaasi loomisel tuleb jälgida, et andmed salvestataks baasi kanooniliselt ja ühetaoliselt; andmeväljad peavad määratlema täpselt salvestatava info tüübi. Andmebaas peab olema normaliseeritud selliselt, et oleks võimalik hilisem andmete töötlemine aja analüüs.

==Millistest kanalitest on võimalik andmebaasi andmeid koguda? Ettevõttesiseselt? Ettevõtteväliselt?==
Ettevõtte siseselt saab andmeid koguda olemasolevatest kontaktidest ja lepingutest. Andmebaasi koostamisele saavad kaasa aidata kõik ettevõtte töötajad, kes klientidega suhtlevad. Enamikul töötajatest on suhtluse käigus tekkinud oma kontaktibaas, mida saaks ettevõtte ühtsesse andmebaasi lisada.

Ettevõtteväliselt saab infot koguda iseseisvalt veebiotsingute kaudud või tellida väljavõtteid juba olemasolevatest andmebaasidest (infotelefonide ja infokataloogide halduritelt). Samuti saab kliendiinfot mitmesuguste turunduskampaaniate vahendusel (sotsiaalmeeidas või otsepostitusena).

==Millised on andmebaasi kasutusvõimalused ettevõtte turundamiseks Internetis?==
Internetis saab andmebaasi kasutada otsepostituseks (Euroopa Liidus vaid ettevõtte üldaadressile ja eraisikutele viimase eelneval nõusolekul). Samuti on võimalik teostada suunatud kampaaniaid sotsiaalvõrgustikes ning virtuaalsetel messidel ja näitustel.

==Mis on e-otseposti eelised traditsioonilise otseposti ees?==
E-otseposti saatmiskulu on marginaalne, elektrooniliste materjalide edastamine säästab keskkonda. Lisaks saab e-otseposti korral viidata multimeediale ning kasutada interaktiivseid lahendusi. Tänu kahesuunalisele kommunikatsioonile saab potentsiaalseid kliente paremini ostuotsustusprotsessis mõjutada, pakkuda neile uudset virtuaalset tootega tutvumise kogemust või toote kohandamise võimalusi. Samuti võimalust oma arvamuse avaldamiseks ja kommentaarideks.

==Millistele küsimustele peab e-otseposti kampaaniat planeerides vastused leidma?==
Lisaks saadetud e-postile tuleb kindlasti leida vastused ka kommunikatsioonimudeli muudele aspektidele:
* Milliseid standardeis sõnumeid otsepostituse kommunikatsioonimudel veel sisaldab (loosimiste puhul võiduteated, kampaania lõppemise teade vms.)?
* Kes tegeleb vastustega?
* Kuidas vastuseid käsitletakse?
* Mis aja jooksul peab iga päring saama vastuse?
* Millist vastustes sisalduvat infot peaks eriti jälgima või statistikas kajastama?

Vastuste planeerimise tuleb arvestada ka konteksti. Kliendiga suhtlemine peab olema planeeritud ja vastama juba tekkinud kommunikatsioonistandardile (kasutatav stiil, kõnepruuk jms.).

==Mis iseloomustab hea ja läbimõeldud e-reklaamkirja sisu?==
* Sõnumiteks peab olema nii pikk kui hädavajalik ja nii lühike kui võimalik
* Sisus ei tohi esineda keelelisi lapsusi ning kirjavigu
* Sõnum peab olema üheselt mõistetav. Soovitav on tekst anda enne väljasaatmist läbilugemiseks erinevatele isikutele.
* Saatja peab olema selgelt tuvastatud
* Sõnumis peab sisalduma viide edasistest postitustest loobumiseks

==Kas e-otsepostikampaaniale on kasulik teha eraldi maandumisleht või mitte? Palun põhjenda==
Eraldi lehe tegemine on kasulik, sest see aitab koguda statistikat just konkreetse kampaania kaudu tulnud külastajate kohta.

==Sotsiaalne võrgustik: digitaalsete sotsiaalvõrgustike tüübid, nende rakendus e-turunduses==
Käsitlused on erinevad, kuid sisu seisukohalt eristatakse seitset erinevat võrgustikutüüpi:
; Sotsiaalsed ühendused
: Kasutajad hoiavad sidet oma tuttavate ja lähedastega (Facebook, Twitter, Google+).
; Multimeediakeskkonnad
: Võrgustikud videote ja piltide jagamiseks (Youtube, Flickr, Picasa).
; Professionaalsed võrgustikud
: Tööalaseks suhtluseks ja uute ärikontaktide leidmiseks (LinkedIn, Classroom 2.0, Nurse Connect).
; Informatsioonilised
: Kasutajad otsivad vastuseid tekkinud küsimustele (Do-It-Yourself, Super Green Me, Stackoverflow).
; Hariduslikud
: Õppurite koosviibimiskohad kooliga seotud suhtluseks (The Student Room, Quora, The Math Forum).
; Huvitegevusega seotud võrgustikud
: Koondavad ühiste hobidega inimesi (Hattrick, Oh My Bloom, Sport Shouting).
; Akadeemilised
: Ülikoolide jt. akadeemiliste institutsioonide töötajatele infovahetuseks (Academia.edu, Mendeley).

E-turunduses kasutatakse peamiselt sotsiaalseid ühendusi ning multimeediakeskkondi. E-turunduse kampaaniad on üldjuhul suunatud üksikisikule, mistõttu teised sotsiaalvõrgustikud pole sääraste kampaaniate jaoks piisavalt atraktiivsed. Küll aga võib ettevõtte turundustegevuse käigus leida omale kliente ka professionaalsest võrgustikust ning oskuslikult kommunikatsioonil tutvustada oma teenuseid ja kaubamärki ka teistes keskkondades.

==Blogimine e-turundusvahendina: plussid ja miinused==
Ajaveebid suudavad õigel rakendamisel edukalt esitleda ettevõtte teenuseid teemakohasel, kaasahaaraval ja isikustatud viisil. Vastata klientide otsingutele, meelitada saidile külastajaid ning tugevdada klientide lojaalsust. Samuti aitavad nad testida erinevaid toodete reklaamimise ideid ja meetodeid.

Siiski pole paljud ettevõtted ajaveebe arvestatavaks turunduskanaliks siiani pidanud. Blogid tunduvad ettevõtjatele pigem eraisikute igapäevatoimetuste ning murede ja rõõmude väljendamise vahendina. See ongi üks selle kanali suurimaid ohtusid. Ettevõte pelgab familiaarsust, vahetut kliendiga suhtlemist ja oma kuvandi marginaliseerumist. Samuti eeldavad blogid regulaarset uuendamist ja pidevat kommunikatsiooni kliendiga. Ajaveebipostituste juures kommentaaride võimaldamine tähendab pidevat suhtlemist kliendiga ning ka võimaliku avaliku negatiivse tagasisidega arvestamist.

==Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused==
Suhtlusportaalides on sageli tekkinud kommuunid erinevate huvigruppidega, kuhu saab ettevõtte turunduskampaaniaid suunata. Siiski on võrgustike suurimaks plussiks kasutajate omavaheline suhtlemine ning info edasijagamine. Seetõttu tuleb kampaania muuta võimalikult atraktiivseks, et postituste jagamise näol kasutajad ise turundamisega tegeleksid.

Ka sotsiaalvõrgustikes tuleb arvestada kasutajate kommentaaridega, mis võivad olla samuti negatiivsed või halvustavad. Edukas kampaania võib osutuda läbikukkunuks, kui praegused kliendid hakkavad ettevõtte tooteid või kliendisuhtlust kritiseerima.

==Klienditeenindus sotsiaalsetes võrgustikes võrreldes müügi- ja turundustegevusega samades keskkondades==
Klienditeenindus tähendab sellisel juhul tegutsemist sisuliselt avalikus digitaalses ruumis. Sotsiaalvõrgustikuga liitunud kasutajad suhtlevad ka omavahel aktiivselt, seetõttu tuleb arvestada, et klienditeeninduse info võib jõuda väga kiiresti suure hulga kasutajateni. Tuleb arvestada, et kasutajatel on lihtne küsida arvamust ja kommentaare ka teistelt suhtlusvõrgustiku liikmetelt, mis ühelt poolt muudab kogu suhtluse läbipaistvamaks, teisalt aga seab ettevõtte tegevuse suurema tähelepanu alla kui personaalsel suhtlusel muude kanalite kaudu.

Teisalt meeldib inimestele õpetada ja kogemusi jagada. Seda on võimalik ettevõttel oskuslikult ära kasutada ning oma klienditeeninduse koormust seeläbi vähendada.

==Mis iseloomustab turundustegevust sotsiaalsetes võrgustikes? Mis on selle miinused ja plussid turundaja seisukohast?==
Turundustegevuse käigus kasutatakse ära indiviidide vahel juba olemas olevat võrgustikku ning suhtluskanaleid. Ettevõtte eesmärk on toimetada oma sõnum võimalikult paljude võrgustiku liikmeteni, õhutades ja ergutades neid sõnumit jagama. Seega on võrgustiku liikmed aktiivsed turundusprotsessis osalejad. Ettevõtte peab arvestama, et väljasaadetud sõnumit enam tagasi võtta ei ole võimalik ning see levib kontrollimatult mööda võrgustiku sõlmesid. Lisaks on sõnum avatud kommenteerimisele, täiendamisele, modifitseerimisele. Seetõttu võib sõnum moonduda või avaldada ettevõtte mainele hoopis negatiivset mõju.

Jagamise soodustamiseks peab sõnum olema piisavalt huvitav, pakkuma jagajatele mingit lisahüve või mittemateriaalset rahuldust.

==Mis on nakkusturundus? Kuidas see toimib? Milline „viirus” nakkab kõige paremini?==
Nakkusturundus on turundustehnika, mis otsib ja kasutab ära juba eksisteerivaid sotsiaalseid võrgustikke bränditeadlikkuse loomiseks ning suurendamiseks. Internet võimaldab ära kasutada nii võrguefekti kui ka seda, et digitaalses keskkonnas on võimalik jõuda suure kasutajaaarvuni väga lihtsalt ja odavalt. Tihti kasutatakse terminit nakkusturundus ka kõikide teiste ebatavaliste turundustegevuste iseloomustamiseks. Siiski ei ole see päris korrektne, sest nakkusturundus on originaalis ikkagi teadlikult ettevõtte turundusstrateegiasse haaratud tegevus, mitte skandaalsed või laternapostidele kleebitud sõnumid.

Nakkusturundusel on siiani suurim efekt, kui ettevõtte toodet on võimalik haarata kahe inimese vahelisse suhtlusse. See võib hõlmata telefoni, elektroonilisi postkaarte, e-maile, kiirsuhtlust jms., ent sobivad ka mitmed teised viisid. Nakkusturunduse efektiivsust aitavad suurendada:

; Ajatus ja meeldejäävus
: Peegeldab seda, kui kiiresti sõnum ajas vananeb ning kui hästi see meelde jääb. Skandaalidele loodud kõmud vananevad ajas kiiremini kui naljad igihaljastel teemadel
; Toote sobivus
: Sobib eriti kirglikele toodetele ning uute toodete turule toomisel kõmu tekitamiseks, kus on võimalus luua mõnda suhtlusportaali temaatiline kommuun, ning anda sealtkaudu edasi informatsiooni, teateid, uurida ja küsida, jagada infot ürituste kohta, teha sooduspakkumisi jpm.
; Meetodi kasutustihedus
: Mida tihedamini kasutatavat suhtlusmeetodit tarvitada, seda lühem on viiteaeg ning mida lihtsam on sõnumit edasi saata, seda kiiremini ta levib.
; Erguti olemasolu ja suurus
: Mida ahvatlevam on erguti, seda kiiremini sõnum levib. Erguti olemasolu ei tohi alahinnata. Selleks võib olla näiteks täiesti mittemateriaalne suhtlemissoov või rõõmu valmistamine tuttavatele, ent samas võib olla ka soov võita auhind
; Pühendunud fännide olemasolu
: Mida emotsionaalsem on toode, seda enam kaldub sellisel tootel olema andunud fänne, kes ise vabatahtlikult levitavad sõnumit toote headuse kohta. Liikmete ja kasutajate suur arv on hea eeldus sõnumi levikuks

==Millised on nakkusturunduse eelised turundaja seisukohalt?==
* Sõnum levib kiiresti paljude kasutajateni
* Kasutajad hoolitsevad ise sõnumi levitamise eest
* Levituskulud on väga väikesed
* Sõprade edasisaadetud sõnumid on üldjuhul suurema kaaluga ja äratavad rohkem usaldust kui ettevõtte saadetud otsepost

==Asukohapõhised e-turunduslahendused: mis need on, kuidas need töötavad, kuidas need töötavad Eestis==
Turundustegevus, mille käigus saadetakse turundusinfot sõltuvalt kasutajate asukohast. Üldjuhul on kasutatakse selleks mobiiltelefoni ning telefoni poolt saadetud positsiooniinfot. Samuti võib kasutajaid tuvastada ka erinevate lähiväljatehnoloogiate abil. Kasutaja sattumisel jälgitavasse piirkonda saab mobiilioperaator saata telefonile suunatud turundussõnumi.

==Mobiilsed rakendused (native apps ja mobile web apps) turunduslahendustena: mis need on, tähtsus, kuidas neid kasutada==
Ettevõte võib pakkuda oma teenuste tarbimiseks või toodete ostmiseks eraldi mobiilirakendust. Rakendus on personaalne, ettevõtte logode ja kujundusega. Mobiilirakendused on optimeeritud just telefonidel kasutamiseks, mida veebilehed sageli ei ole. Rakenduste kasutamine on lihtsam kui veebilehel ostude sooritamine. Veebirakendused on siiski enamasti suunatud olemasolevatele klientidele ning aitavad tõsta kliendi rahuolu ja lojaalsust, sest muudavad ettevõttega suhtlemise mugavamaks. Rakendused ei ole üldiselt mõeldud vaid reklaamikanaliks, sest nõuavad eelnevat paigaldamist ja häälestamist.