Muutmisel on "TMM1060:Kordamisküsimused"
Hoiatus: Sa pole sisse logitud. Sinu IP-aadress on kõigile nähtav, kui muudatusi teed. Kui logid sisse või lood konto, siis teiste eeliste seas omistatakse sinu muudatused sulle kasutajanime järgi.
Selle redaktsiooni käigus tehtud muudatusi saab eemaldada. Palun kontrolli allolevat võrdlust veendumaks, et tahad need muudatused tõepoolest eemaldada. Seejärel saad lehekülje salvestada.
Viimane redaktsioon | Sinu tekst | ||
85. rida: | 85. rida: | ||
==Võrdle Veeb 1.0 ja Veeb 2.0-i. Mis on peamised erinevused?== |
==Võrdle Veeb 1.0 ja Veeb 2.0-i. Mis on peamised erinevused?== |
||
− | Paljud ettevõtjad (näiteks riskikapitalist Joi Ito) on väitnud, et mingit Veeb 1.0 ja 2.0 ei ole olemas. Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks: |
||
− | * Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine |
||
− | * Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida |
||
− | * Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi |
||
− | * Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid |
||
− | * Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks |
||
− | * Dispersioon - digitaalseid ressursse ja informatsiooni müüakse rohkem kui füüsilisi tooteid |
||
− | * Masskaasamine - sotsiaalsed leheküljed seovad endaga miljoneid kasutajaid ja loovad uue digitaalse ökosüsteemi |
||
− | |||
− | Varem oli tegemist lihtsat ühesuunalist kommunikatsiooni toetava suhteliselt staatilise sisuga keskkonnaga. Toimus pigem traditsioonilisele meediale sarnanev ülalt-alla kommunikatsioon (sisutootjalt selle tarbijale). Internetti käsitleti kui tüüpilist massikommunikatsioonivahendit. |
||
− | |||
==Mis on Veeb 3.0?== |
==Mis on Veeb 3.0?== |
||
Terminit on defineeritud erinevalt. Tim Berners Lee arvamuse kohaselt on selle üheks komponendiks kindlasti semantiline veeb - süsteemide võime info sisulist tähendust tabada ning seeläbi oma käitumist juhtida. Intellektitehnika osalusel toimub informatsiooni ümberorganiseerimine ja kommunikatsioonitehnoloogia täiustamine selliselt, et külastajaga on võimalik suhelda loomuliku keele kaudu. Reaalsuseks muutuvad täislauselised semantilised otsingud ja vastused ning süsteemide automaatne kohanemine kasutaja harjumuste ning eripäradega (õppivad süsteemid). Veeb 3.0 tähendab intelligentset kommunikatsiooni inimese ja Interneti vahel. Selle juurutamisega on seotud aga ka mitmed erinevad probleemid ja ohud: |
Terminit on defineeritud erinevalt. Tim Berners Lee arvamuse kohaselt on selle üheks komponendiks kindlasti semantiline veeb - süsteemide võime info sisulist tähendust tabada ning seeläbi oma käitumist juhtida. Intellektitehnika osalusel toimub informatsiooni ümberorganiseerimine ja kommunikatsioonitehnoloogia täiustamine selliselt, et külastajaga on võimalik suhelda loomuliku keele kaudu. Reaalsuseks muutuvad täislauselised semantilised otsingud ja vastused ning süsteemide automaatne kohanemine kasutaja harjumuste ning eripäradega (õppivad süsteemid). Veeb 3.0 tähendab intelligentset kommunikatsiooni inimese ja Interneti vahel. Selle juurutamisega on seotud aga ka mitmed erinevad probleemid ja ohud: |