Muutmisel on "TMM1060:Kordamisküsimused"

* 1985 - Registreeriti esimene .COM domeen

* 1990 - Esimene otsingumootor Archie

* 1991 - Tim Berners Lee loob WWW

* 1993 - Esimene graafiline veebibrauser Mosaic

* 1995 - Amazoni ja eBay teke

* 1996 - Hotmail hakkab tasuta meiliaadresse jagama

* 1998 - Google otsingumootori teke

* 2000 - Dot-com mulli lõhkemine

* 2001 - Wikipedia teke

* 2004 - Facebooki teke

* 2005 - Youtube teke

Sihtgruppide kaardistamine aitab välja selgitada:

* Kes on olulised kasutajad ja mis on nende erisused

* Milline on nende koduleheküljele tuleku eesmärk

* Kui tihti nad kodulehte külastavad

* Millised on nende oskused

* Millisest rahvusest nad on ning mis keeli nad mõistavad

* Millist tüüpi informatsiooni nad otsivad

* Kuidas leitud informatsiooni soovitakse kasutada (lugeda ekraanil, laadida alla, trükkida paberile)

* Millist tüüpi veebilehitsejat kasutatakse ning kui kiire on Internetiühendus

* Kui suure resolutsiooniga on arvutiekraan

* Millist tehnoloogiat veebi lugemiseks kasutatakse (arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti)

Sihtgruppide kaardistamine aitab eelpool toodud küsimustele vastuseid leides luua kliendikeskse kodulehe, kus on arvestatud konkreetse sihtrühma kasutusjuhtude eripäradega. Tihti on võimalik seeläbi teostada ka veebilehe avaküljel külastajate esmane segmenteerimine (eraisik, äriettevõte, partner) ja pakkuda just konkreetsele sihtrühmale olulist infot.

Kasutatavus on metoodika, mis hõlbustab inimese poolt loodud objekti edasist kasutamist, vähendab kasutamiseks vajalikku õppimiskõverat ning suunab õigete kasutusjuhtude tekkimisele ja kinnistumisele. Kasutatavus soodustab uudses keskkonnas hakkamasaamist, õige tegevuste jada leidmist ja meeldejätmist.

Kodulehe loomisel aitab kasutatavuse analüüs tuvastada lehe kujunduses, ülesehituses ja tehnilises lahenduses esinevaid vigu, mis segavad külastajal informatsioonini jõudmist. Vigade kõrvaldamine muudab veebilehelt info leidmise kergemaks ja kiiremaks, vähendab külastajal tekkivat stressi ning suurendab rahulolu.

Eyetracking jälgib kasutaja silmade liikumist ning aitab seeläbi tuvastada veebilehekülje piirkonnad, mida külastaja kõige rohkem jälgib. E-turundaja saab neid piirkondi kasutada olulise turundussõnumi edastamiseks, mida külastaja kindlasti märkama peaks. Samuti on nende alade kaudu võimalik kasutajat edasi suunata teiste veebilehe osadeni, mida muidu kasutaja suure tõenäosusega ei külastaks.

Tarneahela Internetti kolimisel võib hakata kogu kaupade müük ja tarne toimuma otse kliendi ja ettevõtte vahel ning jätta vahendajad ja edasimüüjad ahelast välja. See võib põhjustada nn. kanalikonflikti, mida on näiteks vähendatud sellega, et vahendajaid käsitletakse kui e-äri osa ning neile makstakse komisjoni ka võrgu vahendusel tehtud müükide pealt.

E-turundusmeeskonda peaksid kindlasti kuuluma:

* Turundusspetsialistid

* IT-spetsialistid

* Äripoole esindajad

Turundusspetsialistide ülesanne on viia ellu ettevõtte turunudsstrateegiat. IT-spetsialistide osalemine on hädavajalik, sest e-turundus on tihedalt seotud tehnoloogiaga ning nõuab seetõttu valdkonnaspetsiifilist kompetentsi. Kuna e-turunduskampaaiate ettevalmistamine on kulukas ja aeganõudev, on vajalik äripoole heakskiit, et läbiviidavad kampaaniad oleksid terviklikud ja ettevõtte turunduspoliitikat toetavad. Puuduliku rahastusega ebaõnnestunud kampaania võib olla ettevõtte mainet tõsiselt kahjustav. Loodud võrgusisu ja klientide reaktsioone ei ole võimalik Internetist kustutada, mistõttu tuleb kampaaniad mõelda läbi ettevõtte üldisel tasandil.

Laia navigatsiooni korral on esimese taseme linkide hulk väga suur. Avalehele sattudes peab kasutaja tegema esmase valiku suure hulga kategooriate seast, mis võib õige valiku tegemist raskendada. Seevastu on menüütasemeid vähe sisu struktuuri hierarhilisus väike. Kasutaja jõuab mõne hiireklikiga soovitud informatsioonini.

Sügava navigatsiooni korral on algseid valikuid küll vähe, kuid leheküljel olev informatsioon on puukujulise struktuuriga ning suure hierarhiaga. Seetõttu on küll algne valik lihtne, kuid külastajal on oht lehekülje struktuuri ära eksida. Sügava navigatsiooniga menüüd on tihti esitatud hiirega avanevatena või automaatselt sulguvatena, mistõttu võib külastajal tekkida raskusi menüü enda kasutamisega. Informatsioonini jõudmiseks võib olla vaja liikuda läbi mitme lehekülje mis võtab aega. Sügava navigatsiooni korral on aga võimalik lehekülje inforohkust peita ning jätta kasutajale algselt mulje lihtsa ülesehitusega veebilehest, et külastajat mitte segadusse ajada.

Näitab veebilehe külastajate hulka, kes on läbinud ostuotsustusprotsessi ning muutunud veebilehe külastajast ettevõtte teenuse või toote tarbijaks.

Suhtarv on oluline, sest näitab veebilehe turunduslikku efektiivsust toodete müügi aspektist.

Näitab veebikülastajate hulka, kes lahkuvad lehelt pärast viidatud lehekülje läbilugemist. Säärased kasutajad ei külasta veebisaidi teisi alamlehti.

Suhtarv on oluline, sest näitab ettevõtte kodulehekülje atraktiivsust ning kasutamislihtsust. Suur bounce rate võib ühelt poolt viidata lehekülje kujunduse probleemidele, mistõttu kasutajad ei suuda lehel navigeerida. Teisalt võib ka viidata vähesele atraktiivsusele ning külastajad loobuvad lehe sirvimisest vähese huvi tõttu. See omakorda võib olla tingitud nii lehekülje kujundusest kui ka esmaselt kuvatud lehekülje sisust (palju väikeses kirjas liigendamata teksti võib külastajaid eemale peletada).

Kodulehekülje külastatavuse statistika aitab analüüsida kodulehekülje turunduslikku toimimist. Samuti saada ülevaadet kanalitest, mille kaudu lehele saabutud on, otsitavatest märksõnadest, kasutatavast tehnilisest platvormist jms.

Kodulehekülje külastatavuse statistikat iseloomustavad järgmised parameetrid:

; Lehevaadete arv ''(pageview)''

: Kui palju erinevaid alamlehti külastatud on ning milline alamleht on kõige populaarsem

; Unikaalsete külastuste arv

: Kui palju erinevaid külastajaid lehel viibinud on. Selle põhjal on võimalik leida kui mitut lehekülge keskmiselt iga külastaja vaadanud on

; Uute külastuste osakaal

: Kui palju on leheküljel esmakordseid külastusi ning kui paljud varem veebilehte külastanud kasutajad uuesti tagasi tulevad

; Veebilehel viibitud aeg

: Kui pikka aega keskmiselt üks külastussessioon kestis

; Tagasipõrgete arv ''(bounce rate)''

: Kui suur hulk kasutajaid piirdus vaid ühe lehekülje vaatamisega

; Tehnilised parameetrid

: Info külastaja veebilehitseja, ekraanisuuruse, brauseri keele-eelistuste ja operatsioonisüsteemi kohta

; Saabumistee ''(referer)''

: Milliselt leheküljelt külastaja saabus

; Otsisõnad

: Kui saabuti otsimootori kaudu, siis milliseid märksõnu otsinguks kasutati

; Liikumistee analüüs

: Kui analüüsikeskkond võimaldab, on võimalik kokku panna ühe kasutaja liikumistee kodulehel (millises järjekorras milliseid lehti külastati)

Kodulehekülje külastatavuse suurendamiseks võib:

* Suurendada lehekülje usaldusväärsust ajakohase ja huvitava sisu näol

* Usaldusväärne lehekülg, millele on palju viidatud, saavutab otsingumootorite tulemustes kõrgema positsiooni.

* Viidata leheküljele sotsiaalvõrgustikes

* Lisada lehekülg temaatilistesse otsingukataloogidesse

* Viidata leheküljele teiste turunduskommunikatsiooni võtete käigus (reklaamid, otsepostitus jms.)

Eelkõige on külastatavuse suurendamise eelduseks siiski kliendikesksus ning kliendile huvitav ja vajalik sisu.

Ribareklaamid jagunevad:

; Tavalahendusteks

: Kasutatakse staatilist või animeeritud graafikat, mis avaneb suuremalt lehekülje laadimisel või hiirega osundamisel

; Multimeedialahendusteks

: Reklaam on sisemiselt navigeeritav, sisaldab heli või videot. Säärased reklaamid võivad samuti avaneda lehekülje kuvamisel ning nõuda kasutajalt enda sulgemist eraldi nupust

; Erilahendusteks

: Kohaldatud kuvatava keskkonnaga ning sarnaneb terviklikule veebirakendusele

Ribareklaamide suurused on erinevad ning sõltuvad kuvamise kontekstist. Ribareklaamide ülesehitus sõltub kontakti pikkusest. Lühikese kontaktiajaga (otsingusaitidel) on vajalik selge sõnum, mis oleks kiiresti tabatav. Pikema kontaktiajaga (võrguajaleht, veebimeil) keskkondades saab ribareklaami rohkem infot paigutada.

Ribareklaami headus sõltub sellest, kui hästi reklaam talle seatud turunduseesmärki täita suudab. Ribareklaam peab ühelt poolt olema silmatorkav, et äratada huvi. Teisalt peab üldise Internetis vohava reklaamiuputuse valguses reklaami sihtrühma kitsendama ning pakkuma kontekstipõhiseid lahendusi (reklaami kuvamine erialalehtedel, temaatilistes kataloogides, teatud otsingutulemustes).

Ribareklaami toimivuse hindamiseks on kõige lihtsam meteod omistada sellele unikaalne aadress, mis võimaldab jälgida reklaami nii reklaami laadimiskordade arvu kui ka sellele tehtud hiireklõpsude arvu. Analüüsikeskkonad suudavad selle info põhjal kaardistada klientide liikumisteed ettevõtte veebilehel.

Ribareklaami toimimise hindamiseks ei tohi unustada ka selle mõju ostuotsustusprotsessi mittevirtuaalsele osale. Seega tuleks reklaami toimimisel analüüsida ka klientide poolt tehtavate otsekontaktide (telefonikõne, e-kiri) hulka. Reklaami atraktiivsust aitavad hinnata ka tähelepanutestid, mille käigus hinnatakse seda, kui hästi reklaam veebikeskkondades silma torkab ja meelde jääb.

Ribareklaamide puhul kasutatakse järgmisi hinnamudeleid:

; CPM

: ''Cost per mille''. Reklaamiandjale tasutakse reklaami näitamise eest tuhande külastaja kohta

;CPC

: ''Costs per click''. Reklaamiandjale tasutakse iga ribareklaamile tehtud hiirekliki eest. Mudel on ohtlik, sest loetakse ka pahatahtlikke ning vigase tarkvara poolt tehtud massilisi hiireklikke, mida tegelikud külastajad teinud ei ole.

;CPR

: ''Cost per rating''. Tasu suurus sõltub sellest, kui suure turusegmendi hulgani reklaam jõuab. Reklaami näitamine kõrgperioodil on kallim kui ajal, mil antud turusegmendi külastajaid on vähe.

Otsimootoriturundus on turundusstrateegia üks osa, mille abil püütakse ettevõtte veebilehte otsimootorite vahendusel klientidele kättesaadavaks teha. Eeldab üldjuhul veebilehe optimeerimist otsisüsteemide tarbeks ning lehekülje usaldusväärsuse tõstmist otsimootorite silmis. SEM sisaldab peamiselt järgmisi valdkondi:

; Märksõnaanalüüs

: Millised võiksid olla märksõnad, mille alt koduleht leitav on

; Veebilehe esindatuse analüüs

: Kui suurel määral ning millistes osades on praegune koduleht juba otsitulemustes esindatud

; Analüüsivahendite kasutamine

: Kogub statistikat külastajate, nende liikumisteede, otsisõnade ja tehnilise platvormi kohta

; Whois-andmebaasi kasutamine

: Aitab tuvastada lehekülge külastanud või sellele viidanud Interneti-domeenide omanikud

SEO tähistab üldiselt kõiki tegevusi, mida veebi loomisel tehakse selleks, et veebisisu otsingumootorile paremini kättesaadavaks ja mõistetavaks teha ning ühtlasi seeläbi otsimootori silmis lehekülje usaldusväärsust ja populaarsust kasvatada.

Esmane ülesanne on lehekülje indekseerimise soodustamine, mille tulemusena lisavad otsimootorid lehekülje oma andmebaasi. Samuti võib osutuda vajalikuks otsimootorite mõnest leheosast eemalehoidmine, kui tegemist on sisuga, mida otsimootorites avaldamisväärseks ei peeta. Lisaks tuleb tegeleda lehekülje prominentsustaseme tõstmisega, et ostimootor paigutaks lehekülje otsitulemustes ettepoole.

Nimetatud põhimõtete järgimine aitab lehekülje paremini leitavaks ja kättesaadavaks teha.

Otsimootoriturunduse käigus püütakse kasvatada lehe populaarsust ja usaldusväärsust otsimootorite silmis, et seeläbi jõuda otsingutulemustes võimalikult ettepoole.

; Lehekülje pealkiri

: Igal leheküljel oluline osa, mis kuvatakse veebilehitseja ülaosas kui kokkuvõte veebilehe sisust. Pealkirjas sisalduvad märksõnad, mis kirjeldavad lehekülje sisu.

; Metamärksõnad ja -kirjeldus

: Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama.

; Teksti pealkirjad

: Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks.

; Lingitekst

: Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida "kliki siia"-tüüpi linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks. Seeläbi on võimalik abistada vaegnägijaid, ent ka otsimootorid suudavad paremini graafilise informatsiooni analüüsimisega toime tulla.

; Temaatilised otsilehed

: Lehekülg võib sisaldada valdkonnaga seotud üldist informatsiooni (uudised, ostuinfo), et meelitada ligi külastajaid, kes otsivad veebist selleteemalist infot.

===Sisuosa===

Kaalukaim osa, mida otsimootorid arvestavad. Sisuosa analüüs sisaldab erinevaid komponente, mille põhjal koostatakse lehekülje usaldusväärsuse hinnang:

; Märksõna asukoht

: Märksõna asumine pealkirjas annab tihti suurema kaalu, kui tekstile, milles sama sõna ilmub vaid teksiosas. Hea positsiooni saavutamiseks tuleb kuvada märksõnu mitmetes asukohtades.

; Võtmesõnade sagedus

: Näitab, kui tihti märksõna leheküljel esineb. Liigne märksõna rõhutamine võib viia otsingumootori arvamusele, et tegemist on rämpsleheküljega.

; Sõnade koguarv

: Annab otsimootori silmis lehekülje üldise sisukuse hinnangu

; Märksõnade kaalukus

: Märksõnade kontsentratsioon võrreldes sõnade koguarvuga. Optimaalne protsent kolme ringis.

; Märksõnade prominentsus

: Millises tekstiosas märksõna esineb.

; Lehekülje prominentsus

: Põhineb erinevate veebilehtede analüüsil ning hindab, kui palju on teistelt lehekülgedelt antud veebilehele viidatud ning millise usaldusväärsusega lehtedel viited asuvad.

; Sisukaart

: Aitab ostimootoril üles leida kõik veebilehel asuvad alamleheküljed

Otsimootorid (mitte osingulehed!) jagunevad:

; Automaatsed otsirobotid

: Lehekülgede otsing, indekseerimine ja analüüs toimub vastava eritarkvara abil automaatselt

; Manuaalsed kataloogid

: Lehekülgi analüüsivad ja sisestavad temaatilistesse kataloogidesse veebihaldurid ise

; Metaotsing (sünteetiline otsing)

: Kasutaja poolt sisestatud märksõnad edastatakse korraga mitmele otsingulehele, saabunud tulemusi analüüsitakse, duplikaadid eemaldatakse ning nende põhjal kuvatakse kasutajale tulemuste nimekiri

Otsingumootorite poolt indekseeritud sisu koondatakse kokku otsingusaitidele, mis omakorda võivad olla:

; Klassikalised

: Kasutatakse märksõnaotsingut, tulemuste hulk väga lai, võimalik teostada kompleksseid otsinguid

; Metaotsingusaidid

: Informatsioon kogutakse kokku teistelt erinevatelt ostingulehtedelt

; Temaatilised

: Sisaldavad informatsiooni vaid teatud valdkonna põhjal, võimaldavad infot filtreerida ja esitada valdkonnaspetsiifiliselt

; Kataloogid

: Veebilehtede struktuurne andmebaas, kus leheküljed on grupeeritud suuremate valdkondade ja seal leiduvate märksõnade kaupa

; Süvaotsingusaidid

: Võimaldavad teostada otsinguid akadeemiliselt usaldusväärsete, kontrollitud informatsiooniallikate hulgast

; Uudiste otsingusaidid

: Keskenduvad uudiste katalogiseerimisele

; Mitteärilised

: Ei ole mõeldud kommertskasutuseks

; Lokaalsed

: Sisaldavad vaid mingi kindla regiooni veebisisu

Metaotsingusaidid konsolideerivad informatsiooni teistelt otsilehtedelt, analüüsivad seda, eemaldavad kordused ning koostavad selle põhjal otsitulemuste nimekirja.

Klassikalised otsingusaidid koguvad lehekülgedelt infot automaatsete otsirobotite vahendusel. Robotid liiguvad mööda lehekülgi nagu tavakülastajad ning indekseerivad leitud sisu märksõnadena oma andmebaasis. Märksõnade esinemissageduse, sisu struktuuri ja väliste viidete hulga põhjal arvutatakse lehekülje usaldusväärsuse indeks, mille alusel määratakse kodulehe positsioon tulemuste pingereas.

* Märksõnad tuleks ära tuua kodulehekülje metaosas ning neid ei tohiks olla rohkem kui 20. Vältida tuleks nende kordumist enam kui 3-4 korda.

* Märksõnu tuleks kasutada lehekülje sisutekstis. Mida lähemal märksõna lehe päisele esineb, seda suurema kaaluga ta on.

* Märksõnade esinemissagedus lehel peab olema sisu hulgaga korrelatsioonis ja mõjutab märksõnade kaalukust.

* Pealkirjades olevad märksõnad on üldjuhul suurema kaaluga kui sisuteksis sisalduvad võtmesõnad.

Oluline on tähele panna, et märksõnadega liialdamine võib viia otsimootorid arvamusele, et tegemist on rämpsleheküljega ning selle tulemusena lehekülje positsioon pingereas langeb märgatavalt.

Otsimootorid ei suuda visuaalset informatsiooni analüüsida ja korrektselt indekseerida. Seetõttu tuleks kogu oluline visuaalne informatsioon varustada metakirjeldusega, mis aitab otsingumootoritel seda lehekülje kontekstiga paremini seostada.

Kasutatakse erinevaid hinnamudeleid:

; Reklaami näitamiste arv (CPM, ''Cost per thousand-impressions'')

: Makstakse reklaami näitamiskordade eest tuhande inimese kohta

; Reklaamile klikkimiste arv (CPC, ''Cost per click'')

: Makstakse vaid nende kordade eest, kui reklaamil klikitakse

; Reklaamist tingitud reaktsioonide hulk (CPA, ''Cost per action'')

: Makstakse vaid nende kordade eest, kui reklaami kaudu lehele sisenenud kasutaja veebilehel mingi tegevuse (nt. ostu) teeb

Andmebaas koondab info potentsiaalsete klientide ja nende huvide kohta. Samuti talletatakse sinna info turundustegevuse kohta (kellele millist infot saadetud on, millises faasis on kliendiga suhtlus, millistel põhjustel on klient loobunud toodete ostmisest või miks müük on ebaõnnestnud).

Andmebaas aitab analüüsida turundustegevust ning võimaldab ka juba olemasolevatele klientidele pakkuda just nende huvidele vastavaid tooteid ja teenuseid.

Andmebaasi planeerimisel tuleb määratleda selle eesmärk:

* Kas tegemist on kliendiandmebaasiga või potentsiaalsete klientide andmebaasiga.

* Kas andmebaasi kasutatakse turunduskampaaniate läbiviimiseks, turundustegevuse analüüsiks või mõlemaks?

* Milliseid raporteid soovitakse andmebaasist välja lugeda?

* Kas soovitakse saada infot reklaami efektiivsuse kohta, turundustegevuse kohta üldiselt, kliendireageeringute kohta?

Samuti tuleb hinnata, kui palju on andmebaasi koostamiseks vaja aega ning millised on selle koostamise rahalised võimalused. Andmebaasi loomisel tuleb jälgida, et andmed salvestataks baasi kanooniliselt ja ühetaoliselt; andmeväljad peavad määratlema täpselt salvestatava info tüübi. Andmebaas peab olema normaliseeritud selliselt, et oleks võimalik hilisem andmete töötlemine aja analüüs.

Ettevõtte siseselt saab andmeid koguda olemasolevatest kontaktidest ja lepingutest. Andmebaasi koostamisele saavad kaasa aidata kõik ettevõtte töötajad, kes klientidega suhtlevad. Enamikul töötajatest on suhtluse käigus tekkinud oma kontaktibaas, mida saaks ettevõtte ühtsesse andmebaasi lisada.

Ettevõtteväliselt saab infot koguda iseseisvalt veebiotsingute kaudud või tellida väljavõtteid juba olemasolevatest andmebaasidest (infotelefonide ja infokataloogide halduritelt). Samuti saab kliendiinfot mitmesuguste turunduskampaaniate vahendusel (sotsiaalmeeidas või otsepostitusena).

Internetis saab andmebaasi kasutada otsepostituseks (Euroopa Liidus vaid ettevõtte üldaadressile ja eraisikutele viimase eelneval nõusolekul). Samuti on võimalik teostada suunatud kampaaniaid sotsiaalvõrgustikes ning virtuaalsetel messidel ja näitustel.

E-otseposti saatmiskulu on marginaalne, elektrooniliste materjalide edastamine säästab keskkonda. Lisaks saab e-otseposti korral viidata multimeediale ning kasutada interaktiivseid lahendusi. Tänu kahesuunalisele kommunikatsioonile saab potentsiaalseid kliente paremini ostuotsustusprotsessis mõjutada, pakkuda neile uudset virtuaalset tootega tutvumise kogemust või toote kohandamise võimalusi. Samuti võimalust oma arvamuse avaldamiseks ja kommentaarideks.

Lisaks saadetud e-postile tuleb kindlasti leida vastused ka kommunikatsioonimudeli muudele aspektidele:

* Milliseid standardeis sõnumeid otsepostituse kommunikatsioonimudel veel sisaldab (loosimiste puhul võiduteated, kampaania lõppemise teade vms.)?

* Kes tegeleb vastustega?

* Kuidas vastuseid käsitletakse?

* Mis aja jooksul peab iga päring saama vastuse?

* Millist vastustes sisalduvat infot peaks eriti jälgima või statistikas kajastama?

Vastuste planeerimise tuleb arvestada ka konteksti. Kliendiga suhtlemine peab olema planeeritud ja vastama juba tekkinud kommunikatsioonistandardile (kasutatav stiil, kõnepruuk jms.).

* Sõnumiteks peab olema nii pikk kui hädavajalik ja nii lühike kui võimalik

* Sisus ei tohi esineda keelelisi lapsusi ning kirjavigu

* Sõnum peab olema üheselt mõistetav. Soovitav on tekst anda enne väljasaatmist läbilugemiseks erinevatele isikutele.

* Saatja peab olema selgelt tuvastatud

* Sõnumis peab sisalduma viide edasistest postitustest loobumiseks

Eraldi lehe tegemine on kasulik, sest see aitab koguda statistikat just konkreetse kampaania kaudu tulnud külastajate kohta.

Käsitlused on erinevad, kuid sisu seisukohalt eristatakse seitset erinevat võrgustikutüüpi:

; Sotsiaalsed ühendused

: Kasutajad hoiavad sidet oma tuttavate ja lähedastega (Facebook, Twitter, Google+).

; Multimeediakeskkonnad

: Võrgustikud videote ja piltide jagamiseks (Youtube, Flickr, Picasa).

; Professionaalsed võrgustikud

: Tööalaseks suhtluseks ja uute ärikontaktide leidmiseks (LinkedIn, Classroom 2.0, Nurse Connect).

; Informatsioonilised

: Kasutajad otsivad vastuseid tekkinud küsimustele (Do-It-Yourself, Super Green Me, Stackoverflow).

; Hariduslikud

: Õppurite koosviibimiskohad kooliga seotud suhtluseks (The Student Room, Quora, The Math Forum).

; Huvitegevusega seotud võrgustikud

: Koondavad ühiste hobidega inimesi (Hattrick, Oh My Bloom, Sport Shouting).

; Akadeemilised

: Ülikoolide jt. akadeemiliste institutsioonide töötajatele infovahetuseks (Academia.edu, Mendeley).

E-turunduses kasutatakse peamiselt sotsiaalseid ühendusi ning multimeediakeskkondi. E-turunduse kampaaniad on üldjuhul suunatud üksikisikule, mistõttu teised sotsiaalvõrgustikud pole sääraste kampaaniate jaoks piisavalt atraktiivsed. Küll aga võib ettevõtte turundustegevuse käigus leida omale kliente ka professionaalsest võrgustikust ning oskuslikult kommunikatsioonil tutvustada oma teenuseid ja kaubamärki ka teistes keskkondades.

Ajaveebid suudavad õigel rakendamisel edukalt esitleda ettevõtte teenuseid teemakohasel, kaasahaaraval ja isikustatud viisil. Vastata klientide otsingutele, meelitada saidile külastajaid ning tugevdada klientide lojaalsust. Samuti aitavad nad testida erinevaid toodete reklaamimise ideid ja meetodeid.

Siiski pole paljud ettevõtted ajaveebe arvestatavaks turunduskanaliks siiani pidanud. Blogid tunduvad ettevõtjatele pigem eraisikute igapäevatoimetuste ning murede ja rõõmude väljendamise vahendina. See ongi üks selle kanali suurimaid ohtusid. Ettevõte pelgab familiaarsust, vahetut kliendiga suhtlemist ja oma kuvandi marginaliseerumist. Samuti eeldavad blogid regulaarset uuendamist ja pidevat kommunikatsiooni kliendiga. Ajaveebipostituste juures kommentaaride võimaldamine tähendab pidevat suhtlemist kliendiga ning ka võimaliku avaliku negatiivse tagasisidega arvestamist.

Suhtlusportaalides on sageli tekkinud kommuunid erinevate huvigruppidega, kuhu saab ettevõtte turunduskampaaniaid suunata. Siiski on võrgustike suurimaks plussiks kasutajate omavaheline suhtlemine ning info edasijagamine. Seetõttu tuleb kampaania muuta võimalikult atraktiivseks, et postituste jagamise näol kasutajad ise turundamisega tegeleksid.

Ka sotsiaalvõrgustikes tuleb arvestada kasutajate kommentaaridega, mis võivad olla samuti negatiivsed või halvustavad. Edukas kampaania võib osutuda läbikukkunuks, kui praegused kliendid hakkavad ettevõtte tooteid või kliendisuhtlust kritiseerima.

Klienditeenindus tähendab sellisel juhul tegutsemist sisuliselt avalikus digitaalses ruumis. Sotsiaalvõrgustikuga liitunud kasutajad suhtlevad ka omavahel aktiivselt, seetõttu tuleb arvestada, et klienditeeninduse info võib jõuda väga kiiresti suure hulga kasutajateni. Tuleb arvestada, et kasutajatel on lihtne küsida arvamust ja kommentaare ka teistelt suhtlusvõrgustiku liikmetelt, mis ühelt poolt muudab kogu suhtluse läbipaistvamaks, teisalt aga seab ettevõtte tegevuse suurema tähelepanu alla kui personaalsel suhtlusel muude kanalite kaudu.

Teisalt meeldib inimestele õpetada ja kogemusi jagada. Seda on võimalik ettevõttel oskuslikult ära kasutada ning oma klienditeeninduse koormust seeläbi vähendada.

Turundustegevuse käigus kasutatakse ära indiviidide vahel juba olemas olevat võrgustikku ning suhtluskanaleid. Ettevõtte eesmärk on toimetada oma sõnum võimalikult paljude võrgustiku liikmeteni, õhutades ja ergutades neid sõnumit jagama. Seega on võrgustiku liikmed aktiivsed turundusprotsessis osalejad. Ettevõtte peab arvestama, et väljasaadetud sõnumit enam tagasi võtta ei ole võimalik ning see levib kontrollimatult mööda võrgustiku sõlmesid. Lisaks on sõnum avatud kommenteerimisele, täiendamisele, modifitseerimisele. Seetõttu võib sõnum moonduda või avaldada ettevõtte mainele hoopis negatiivset mõju.

Jagamise soodustamiseks peab sõnum olema piisavalt huvitav, pakkuma jagajatele mingit lisahüve või mittemateriaalset rahuldust.

Nakkusturundus on turundustehnika, mis otsib ja kasutab ära juba eksisteerivaid sotsiaalseid võrgustikke bränditeadlikkuse loomiseks ning suurendamiseks. Internet võimaldab ära kasutada nii võrguefekti kui ka seda, et digitaalses keskkonnas on võimalik jõuda suure kasutajaaarvuni väga lihtsalt ja odavalt. Tihti kasutatakse terminit nakkusturundus ka kõikide teiste ebatavaliste turundustegevuste iseloomustamiseks. Siiski ei ole see päris korrektne, sest nakkusturundus on originaalis ikkagi teadlikult ettevõtte turundusstrateegiasse haaratud tegevus, mitte skandaalsed või laternapostidele kleebitud sõnumid.

Nakkusturundusel on siiani suurim efekt, kui ettevõtte toodet on võimalik haarata kahe inimese vahelisse suhtlusse. See võib hõlmata telefoni, elektroonilisi postkaarte, e-maile, kiirsuhtlust jms., ent sobivad ka mitmed teised viisid. Nakkusturunduse efektiivsust aitavad suurendada:

; Ajatus ja meeldejäävus

: Peegeldab seda, kui kiiresti sõnum ajas vananeb ning kui hästi see meelde jääb. Skandaalidele loodud kõmud vananevad ajas kiiremini kui naljad igihaljastel teemadel

; Toote sobivus

: Sobib eriti kirglikele toodetele ning uute toodete turule toomisel kõmu tekitamiseks, kus on võimalus luua mõnda suhtlusportaali temaatiline kommuun, ning anda sealtkaudu edasi informatsiooni, teateid, uurida ja küsida, jagada infot ürituste kohta, teha sooduspakkumisi jpm.

; Meetodi kasutustihedus

: Mida tihedamini kasutatavat suhtlusmeetodit tarvitada, seda lühem on viiteaeg ning mida lihtsam on sõnumit edasi saata, seda kiiremini ta levib.

; Erguti olemasolu ja suurus

: Mida ahvatlevam on erguti, seda kiiremini sõnum levib. Erguti olemasolu ei tohi alahinnata. Selleks võib olla näiteks täiesti mittemateriaalne suhtlemissoov või rõõmu valmistamine tuttavatele, ent samas võib olla ka soov võita auhind

; Pühendunud fännide olemasolu

: Mida emotsionaalsem on toode, seda enam kaldub sellisel tootel olema andunud fänne, kes ise vabatahtlikult levitavad sõnumit toote headuse kohta. Liikmete ja kasutajate suur arv on hea eeldus sõnumi levikuks

* Sõnum levib kiiresti paljude kasutajateni

* Kasutajad hoolitsevad ise sõnumi levitamise eest

* Levituskulud on väga väikesed

* Sõprade edasisaadetud sõnumid on üldjuhul suurema kaaluga ja äratavad rohkem usaldust kui ettevõtte saadetud otsepost

Turundustegevus, mille käigus saadetakse turundusinfot sõltuvalt kasutajate asukohast. Üldjuhul on kasutatakse selleks mobiiltelefoni ning telefoni poolt saadetud positsiooniinfot. Samuti võib kasutajaid tuvastada ka erinevate lähiväljatehnoloogiate abil. Kasutaja sattumisel jälgitavasse piirkonda saab mobiilioperaator saata telefonile suunatud turundussõnumi.

Ettevõte võib pakkuda oma teenuste tarbimiseks või toodete ostmiseks eraldi mobiilirakendust. Rakendus on personaalne, ettevõtte logode ja kujundusega. Mobiilirakendused on optimeeritud just telefonidel kasutamiseks, mida veebilehed sageli ei ole. Rakenduste kasutamine on lihtsam kui veebilehel ostude sooritamine. Veebirakendused on siiski enamasti suunatud olemasolevatele klientidele ning aitavad tõsta kliendi rahuolu ja lojaalsust, sest muudavad ettevõttega suhtlemise mugavamaks. Rakendused ei ole üldiselt mõeldud vaid reklaamikanaliks, sest nõuavad eelnevat paigaldamist ja häälestamist.