Erinevus lehekülje "TTO3280:Konspekt" redaktsioonide vahel

Allikas: RISK Wiki
(Tsiviilõiguslikud lepingud)
(Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse)
1. rida: 1. rida:
 
==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==
 
==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==
Lepinguõiguse koht õigussüsteemis. Lepinguõigus võlaõiguse osana. Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid.
+
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===
  +
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).
  +
  +
===Lepinguõigus võlaõiguse osana===
  +
Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.
  +
  +
===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===
  +
   
 
===Lepingu mõiste ja liigid===
 
===Lepingu mõiste ja liigid===

Redaktsioon: 24. november 2013, kell 11:42

Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse

Lepinguõiguse koht õigussüsteemis

Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).

Lepinguõigus võlaõiguse osana

Võlasuhtest võib tuleneda poolte kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Seega on võlasuhe tsiviilõiguslik suhe, milles ühel osapoolel on õigus teiselt poolelt nõuda mingi teo tegemist või tegemata jätmist. Võlasuhte üheks tekkimise võimaluseks on lepingu sõlmimine. Seega on lepingust tulenev õigus võlaõiguse üks osa.

Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid

Lepingu mõiste ja liigid

Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Lepinguõiguse põhiprintsiibid

Lepinguvabaduse printsiip kujutab endast vabadust:

  • otsustada, kas üldse sõlmida leping,
  • otsustada, kellega leping sõlmida,
  • otsustada, mis liiki leping sõlmida,
  • valida ise lepingu sisu,
  • valida ise lepingu vorm.

Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata:

  • leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele,
  • pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu,
  • kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse,
  • piirangud, kellega tohib lepingut sõlmida,
  • kindlaks määrata lepingu vorminõuded.

Hea usu printsiip tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega selle eesmärgiks ei ole teisele isikule kahju tekitamine. Õiguste teostamine järgib kehtivaid õigus- ja muid norme.

Mõistlikkuse printsiip kirjeldab tegevusi, kuidas teised isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ning mida on selliste tingimuste esinemisel üldjuhul õigeks peetud. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, kutseala tavasid ja praktikat.

Nõudekeskne lähenemine

Lepinguõiguse allikad

Lepinguõiguse allikad võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord). Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks.

Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon.

Lepingute liigitus

Lepinguid saab liigitada erinevalt:

Õigusharude alusel
Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.
Objekti alusel
Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.
Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel
Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)
Kestvuse alusel
Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).
Subjektide rolli alusel
Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud
Tegevusvabaduse alusel

Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest

Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.

Tsiviilõiguslikud lepingud

Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:

Võõrandamislepingud
Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping
Kasutuslepingud
Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud
Kindlustuslepingud
Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus
Teenuste osutamise lepingud
Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping
Toetamislepingud
Elurendis, ülalpidamisleping
Väärtpaberid
Veksel, tšekk
Kompromisslepingud
Seltsingulepingud
Vaikiva seltsingu leping

Võlakohustuse tekkimise alused

Võlakohustus võib tekkida:

  • lepingust,
  • kahju õigusvastasest tekitamisest,
  • alusetust rikastumisest,
  • käsundita asjaajamisest,
  • tasu avalikust lubamisest,
  • muudest seadusest tulenevatest alustest.

Lepingu sõlmimine

Eelleping. Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted. Lepingu sõlmimise klassikaline mudel. Lepingu sõlmimise ettepanek e. pakkumus (ofert). Oferdi mõiste. Ofert konkreetsele isikule. Ofert avalikkusele. Nõuded oferdi sisule. Oferdi õiguslik tähendus. Oferdi siduvus. Ofert kohalviibijale. Pakkumine eemalviibijale. Oferdi lõppemine. Isikusamasuse küsimus. Pakkumise aktsepteerimine e.nõustumus (aktsept). Nõuded aktseptile. Aktsepti siduvuse alused. Hilinenud aktsept. Oferdi sisust erinev aktsept. Konkludentne aktsept. Kinnituskiri.

Lepingu sisu ja lepingulised kohustused

Lahtiste tingimustega leping. Eelnevate tingimuste välistamine. Lepingu tõlgendamine. Lepinguliste kohustuste olemus. Kohustuse subjektid. Subjektide paljusus võlasuhtes. Kohustuste allikad. Kohustuste liigitamisest (s.h. alternatiivsed, fakultatiivsed kohustused). Mittetäielik kohustus.

Lepinguliste kohustuste täitmine

Lepingu täitmise mõiste. Täitmise printsiibid. Täitmise tähtaeg. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Ennetähtaegne täitmine. Kohustuse täitmise koht. Täitmise asendamine. Täitmisega seotud subjektid. Ositi täitmine. Täitmise kvaliteet. Täitmise tõendamine. Rahaliste kohustuste täitmine. Intressid. Rahaliste kohustuste vääring. Arveldamise viis. Vahendite deponeerimine. Maksmise õiguslikud tagajärjed.

Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused

Tagatiste olemus ja mõiste. Võlaõiguslike tagatiste liigid: käendus, garantii, käsiraha, leppetrahv

Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine

Nõudeõiguse loovutuse olemus. Nõude loovutamise lubatavus ja piirangud. Nõude loovutus kui tehing. Tulevikus tekkivate nõuete loovutamise lubatavus. Osa- ja täisnõude loovutus. Nõude mitmekordne loovutus. Võlakohustuse ülevõtmine. Kreeditori nõusoleku küsimus. Ülevõtmise õiguslikud tagajärjed. Kohustusega ühinemine. Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis.