TTO3280:Konspekt - Redigeerimiste ajalugu

193.40.252.228: /* Lepingu mõiste ja liigid */

2014-04-21T09:11:10Z

Lepingu mõiste ja liigid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. aprill 2014, kell 09:11
34. rida:		34. rida:

	===Lepingu mõiste ja liigid===		===Lepingu mõiste ja liigid===
	Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.		Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - ''pacta sunt servanda.''

	===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===		===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===

Ranger: /* Lepinguõiguse allikad */

2013-11-30T08:59:05Z

Lepinguõiguse allikad

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. november 2013, kell 08:59
47. rida:		47. rida:
	Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.		Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

	Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks Eestis, kuid anglosaksi riikides see nii ei ole. Osades riikides, ka Eestis, on tava õigusallikaks. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui seda peetakse õiguslikult siduvaks. Sellele vaatamata ei saa tava muuta seadust.		Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad.

			Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole.

	Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.		Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.

Ranger: /* Lepingu tõlgendamine */

2013-11-30T08:53:40Z

Lepingu tõlgendamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. november 2013, kell 08:53
163. rida:		163. rida:
	* lepingu olemust ja eesmärki;		* lepingu olemust ja eesmärki;
	* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;		* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;
	* pooltevahelist ~~praktikt~~;		* pooltevahelist praktikat;
	* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;		* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;
	* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;		* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;

85.76.71.1: /* Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine */

2013-11-29T16:23:14Z

Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. november 2013, kell 16:23
37. rida:		37. rida:

	===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===		===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===
	Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt ~~lepingust~~ sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.		Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingut sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.

	Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:		Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:

85.76.71.1: /* Lepinguõiguse koht õigussüsteemis */

2013-11-29T16:14:46Z

Lepinguõiguse koht õigussüsteemis

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. november 2013, kell 16:14
3. rida:		3. rida:
	Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).		Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).

	Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle ~~poolet~~, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.		Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.

	===Lepinguõigus võlaõiguse osana===		===Lepinguõigus võlaõiguse osana===

Ranger: /* Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused */

2013-11-29T14:41:43Z

Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. november 2013, kell 14:41
240. rida:		240. rida:
	: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.		: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.
	; Garantii		; Garantii
	: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. ~~Garantii~~ ~~andjaks~~ ~~saavad~~ ~~olla~~ nt ~~finantsasutused.~~		: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud.
	; Käsiraha		; Käsiraha
	: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.		: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.

Ranger: /* Kohustuse subjektid */

2013-11-29T14:40:26Z

Kohustuse subjektid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. november 2013, kell 14:40
181. rida:		181. rida:
	Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:		Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:
	; Osakohustus		; Osakohustus
			: Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist.
	: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mis on jagatud väiksemateks osadeks.
	; Ühiskohustus		; Ühiskohustus
			: Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita.
	: Mitu isikut peavad täitma ühe ja sama kohustuse, mida on võimalik täita vaid ühiselt.
	; Solidaarsuskohustus		; Solidaarsuskohustus
	: ~~Mitu~~ ~~isikut~~ ~~peavad~~ ~~täitma~~ sama ~~sisuga~~ kohustuse, ~~mille täitmist~~ võib ~~võlausaldaja~~ nõuda ~~vaid~~ ~~ühe~~ ~~korra~~.		: Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos.

	Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:		Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:

Ranger: /* Lepingu sisu ja lepingulised kohustused */

2013-11-29T14:33:14Z

Lepingu sisu ja lepingulised kohustused

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. november 2013, kell 14:33
148. rida:		148. rida:
	==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==		==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==

			Lepingu '''tüüptingimused''' on tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel võimalust neid muuta. Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisuga tutvuda.
	Lepingu '''tüüptingimused''' - mida pooled eraldi läbi ei aruta. Kasutatakse nt laenu-, liisingu-, kindlustuse-, energia-, turismilepingute puhul. Kehtivad, kui lepingus on viide tüüptingimustele ja teisel poolel on võimalik nendega tutvuda.

	Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.		Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.

Ranger: /* Lepingu sõlmimise klassikaline mudel */

2013-11-29T14:30:40Z

Lepingu sõlmimise klassikaline mudel

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. november 2013, kell 14:30
140. rida:		140. rida:
	Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.		Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.

			Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui sellele on antud ettenähtud vorm. Kui lepingu vormis ei ole pooled kokku leppinud ega see pole seaduses määratud, võib lepingu sõlmida mistahes vormis. Seejuures võib rangemas vormis lepingu alati sõlmida. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne kinnitamine, notariaalset kinnitamist aga notariaalne tõestamine.
	Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, siis tuleb leping ka selles vormis sõlmida ning kõik muud vormid on sellisel juhul kehtetud. See kehtib ka kõrvalnõuete jm. kohta.

	Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.		Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.

Ranger: /* Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest */

2013-11-29T14:23:13Z

Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. november 2013, kell 14:23
69. rida:		69. rida:

	===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===		===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===
			Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.
	Halduslepingute korral on üheks lepingupooleks avaliku võimu kandja ning teiseks pooleks eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Tsiviilõiguslikud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel.

			Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.

	===Tsiviilõiguslikud lepingud===		===Tsiviilõiguslikud lepingud===