IDK6100:Digitaalse maailma ohud
Sisukord
Digitaalse maailma ohud
Asjaolu, et internet on tänapäeval meie elu osaks saanud on nii iseenesest mõistetav, et kui satume kohta, kus ligipääs traadita ühendusele puudub, oleme lausa häiritud. Sellise natuke ärahellitatud seisuga kipume aga ära unustama seda, millised ohud meid digitaalses maailmas varitsevad. Me ei ole seal üksi, seal on kõik needsamad inimesed, kes reaalelus kuid selle vahega, et virtuaalne maailm on märksa avatum ja seetõttu viibime me hoomamatu rahvahulga keskel avalikus ruumis, mitte üksi. Reaalkeskkonna mõju, näiteks kodu, võib meile tekitada ekslikult muretu turvatunde. Kui meid ümbritsevad inimesed, siis suudame üsna hästi teadvustada kuritegeliku maailma olemasolu, olles valvsad. Virtuaalses maailmas, kus viibime näiliselt üksi või oma sõpradega, kipume valvsust kaotama. Kuna enamik digitaalse maailma ohte on meile nähtamatud, võime sattuda küberkuriteo ohvriks endale teadmatult ettevaatamatusest. Tihti on selle põhjuseks liigne info jagamine. Jagatud info on aga kättesaadav ka siis kui me magame. Küberkuritegevuse ohtude tundmine aitab Internetti kasutada turvalisemalt ja minimiseerida digitaalse maailma ohtusid.
Mis võib virtuaalmaailmas juhtuda
Eurobaromeetri 2012 aasta uuringu kohaselt on 12% ELi internetikasutajatest juba saanud interneti teel petta ja 8% on langenud identiteedivarguse ohvriks. Üheks peamiseks murekohaks on ka asjaolu, et 53% internetikasutajatest ei ole viimase aasta jooksul muutnud oma salasõnu. Kuigi inimesed hindavad enda teadlikkust küberkuritegevuse ohtude osas heaks, välditakse isikuandmete internetiteel edastamist, ollakse arvamusel, et viimase aasta jooksul on võimalus langeda küberkuriteo ohvriks suurenenud[1].
