IDK6100:Kaitse ohtude eest

Allikas: RISK Wiki
Redaktsioon seisuga 20. september 2020, kell 15:58 kasutajalt Ranger (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Kuidas ohtude eest kaitsta?

Tänapäeva meie elustiili lahtutamatuks osaks on saanud digitaalne virtuaalmaailm. Tihti avastame end antud maailma ühtede liikmetena kuid ka antud maailmas varitsevad meid ohud ja kahjuks hiljem sellest tingitud hilisemad ebameeldivused. Lapsevanematel on üha keerulisem tänapäeval oma laste tegevust digitaalses virtuaalruumis kontrollida. Keelamine või tegevuse kontroll ei vii soovitud sihini, sest kogu sõpruskond lapsel elab oma põhilise vaba aja justnimelt selles maailmas.

Alustuseks tasuks tähelepanu pöörata järgmistele virtuaalmaailma turvalisuse tõstmiseks vajalike meetmetega:

  • arvutis peaks olema alla laetud vaid usaldatava tegija tarkvara ning kasuta tarkvaralooja poolt regulaarseid uuendusi;
  • automaatsete uute versioonide kontroll - et arvuti saaks sulle meelde tuletada saabunud uuesti versioonist;
  • kasutaja turvalist salasõna ning vaheta seda vähemalt kaks korda aastas;
  • enne linkide või kaasa pandud failide avamist veendu ning kontrolli et sisu oleks turvaline;
  • ära jaga võõrastele enda finantsilist ega isiklikku informatsiooni;
  • oma lastele tee selgeks lihtsad reeglid ning ohu ilmnemisel peaksid nad sellest sind teavitama.

[1]

Kahjuks aga ei pruugi alati neist põhitõdedest piisata, et meid digitaalse maailma ebameeldivused ei ohustaks.

Statistika kohaselt 65% interneti kasutajatest on kogenud mingit liiki küberkuritegu. [2]

Millele tähelepanu pöörata

Sõprade valik

Sõprade valikul on lapsevanematel tihti päris vähe teha. Nad võivad küll soovitada, kuid sõbravaliku teeb siiski laps ise. Nii on see ka virtuaalmaailmas. Just viimase puhul on aga oht, et meil puudub piisav kontroll oma lapse virtuaalsõprade üle. Üks enamlevinud probleeme on erinevates suhtlusvõrkudes võõrastega sõbrasuhtesse astumine. Enamikes suhtlusvõrgustikes on sõpradel võimalik saada rohkemat infot, kui võõrastel - see on ka pahatihti üheks peamiseks põhjuseks, miks keegi võõras sinuga sõbratutvust tegema tuleb.

Nii nagu tänaval ei jaga me oma isiklikke kontakte (aadress, telefon, kool, vanemate töökohad jne), ei tohiks me seda teha ka internetis [3].

Sõbra valikul peaks siis eelkõige lähtuma eesmärgist ja ühistest huvidest. Sõbraks ei peaks hakkama pelgalt numbrikogumise eesmärgil a la kellelgil on x arv sõpra ja ma pean saama x+1. Vanemad peaksid end kursis hoidma, millistes erinevates kogukondades tema laps tegutseb ning millised sõbrad temaga seal koos mängivad või suhtlevad. Kindlasti ei tohiks aga liialt pealetükkivaks lapse suhtes minna, kuna selle tagajärjel võib laps pigem hakata varjama oma tegemisi.

Küsimusele - kuidas peaks tegema õiged valikud sõprade hulgas - on üheselt päris keeruline vastata. Virtuaalse maailma sõbrad ei tohiks lapsel kindlasti ainsateks mängukaaslasteks jääda - tegevust tuleb leida ja suunata sõpradega ka väljaspool arvutimaailma. Lapsed on üldiselt piisavalt nutikad, et valida endale just parimad ja huvitavad sõbrad ning lastevanemate rolliks on distantsilt silm peal hoida, et valikutesse ei satuks juhuslikult mõni halbade kavatsustega.

Kogukondadesse kuulumine

Virtuaalne kogukond - on kogukond inimesi, kes jagavad ühiseid huve, ideid ja tundeid üle interneti või mõne muu digitaalse koostöövõrgu. [4]

Tänapäeval on erinevatesse kogukondadesse kuulumine väga populaarne. Kindlasti selle üheks edu põhjuseks võib pidada väga suurt hulka erinevate huvide ja eesmärkidega sotsiaalvõrgustike grupikesi. Kindlasti ei saa alahinnata ka sõprade ja tuttavate erinevaid soovitusi või ka kogemusi erinevate kogukondade liikmeks olemisel. Noorte peamine soov on suhelda ja olla populaarse kogukonna liikmeks. Selles peitub aga ka oht, kuna endale teadvustamata võidakse liituda kogukonnaga, mille ühiseks eesmärgiks ei pruugi alati olla just seaduslikud tegevused või siis jällegi võivad kaasa tuua vanematele erinevaid finantsilisi kohustusi hiljem.

Lähtudes nüüd võimalusest, kuidas vanemad oma laste kuuluvust erinevatesse kogukondadesse, jälgida saaks on taaskord omaette väljakutse. Küll aga on võimalik piirata (vähemasti koduarvutist) teatud ebasobiva sisuga internetilehtede ligipääsu - mis kindlasti vähendab võimalust lapsel siseneda vähemalt kodust neile võrgulehtedele. Siinkohal peaks lapsevanemad aga olema tähelepanelikud ja aeg-ajalt lapse arvuti tegevustel silma peal hoidma, sest internet on ühtviisi abimees kui ka vaenlane - nimelt on võimalik lapsel suhteliselt kerge vaevaga leida võimalust ka keeldudest ning piirangutest üle kavaldades mööda minna.

Kogukondadesse kuulumine on igati tore ning ka aeg-ajalt vajalik, kuid taaskord tuleb jääda ratsionaalseks ning valida endale ikka see, mis enda huvidega kokku läheb. Lihtsalt sõprade soovitustel ei tasu alati kõike järgi proovida - kuid ei tasu ka põnevaid avastusi tegemata jätta. Ole hoolas ning käitu mõistlikult - siis ei ole ka oht väga kerge tulema.

Andmete turvalisus

Veendu alati, et andmed, mida internetis enda kohta postitad või ka erinevatel tegevustel (registreerumised, sõprade leheküljed, suhtlusvõrgustikud jne) vajad - oleks alati turvaliselt kaitstud ning ka võimalusega neid sealt ära kustutada.

Ole ettevaatlik info postitamise ja avaldamisega veebis. Veeb on palju rohkem avatud kui tundub ning seal praktiliselt puudub anonüümsus ja privaatsus. [5]

Tihti on kasutusele ka varjatud kujul info avaldamine internetis. Näitena siinkohal - levinud on oma perekonnanime mitte avaldamine erinevates suhtlusvõrgustikes. Alati tasuks meeles pidada ja ka enda käest küsida, kas infokild, mida avaldad annab mingi väärtuse juurde sellele kohale või tegevusele, kus seda infot soovib avaldada. Põigates tagasi korra suhtlusvõrgustike juurde - siis kas kõigil oleks vajalik teada sinu perekonnanime ja aadressi, telefoninumbrid? Sõbrad, kes seda infot vajavad - võivad selle sinu käest privaatselt küsida ja sa ei pea selleks enda veebilehele neid kirja panema. Küll aga tasub tähelepanelik olla erinevate varjunimede või ka teiste inimeste nimede kasutamisel - nimelt võõra inimese andmete kasutamine on karistatav. Muretsema ei pea asjaolu pärast, et kui me väga vähe infot enda kohta avaldame, et siis muutub internet väga anonüümseks - internet piisavalt anonüümne ja jääb selleks ka siis kui meie oma kõik andmed sinna salvestame. Anonüümsuse koha pealt aga tasub taas valvas olla - see mis sulle võib tunduda anonüümne, on tegelikult mõnele väga infoküllas ning piisavalt kokkuviidav sinuga.

Kellele millist infot jagada?

Nii vähe kui võimalik ning just nii palju kui vajalik - selliselt võikski oma infojagamist analüüsida. Esmalt tuleks küsida endalt, miks võimaliku info saaja antud infot vajab. Olgu selleks kasvõi sünnipäev - sõbrad teavad seda ja sõpradele seda ka öeldakse, kuid tuttav netiavarustest ei peaks antud infot väga vajama jne. Teine oluline aspekt on jagatud info kontrollimine - kuna internetist jagatud info kontrollimine on väga keeruline (kui mitte isegi öelda võimatu), siis keskkond või ka inimesed, kellel oled oma info jaganud peaksid olema usaldusväärsed. Samuti ei tasu unustada, et alati ei pruugi jagatud info tulla kasuks sulle tulevikus (olgu selleks siis sinu tööandja, õppejõud jne). Väike nipp võiks olla ka sellest, kui paned ennast kui info jagajat teisele poolele - milline oleks saadava info kasutavus või kasu sulle - kas see oleks puhas uudishimu või tegelikult vajalik info?

Jagatav info peaks siis olema konkreetselt sellele isikule või isikutegrupile vajalik ning piisavalt kahjutu endale.

Välisviited