Erinevus lehekülje "IDK6100:Noorte tegevused võrgus" redaktsioonide vahel
(→Eesmärgid ja põhjused) |
P |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | Tänapäeva noored on digitaalselt seotumad kui mistahes varasemad põlvkonnad. |
+ | Tänapäeva noored on digitaalselt seotumad kui mistahes varasemad põlvkonnad. Neid nimetatakse ka "digitaalseteks pärismaalasteks"<ref name="harris" />. Nad on Internetiga üles kasvanud ning seda kasutanud varasest lapsepõlvest alates. Erinevate uuringute põhjal on rohkem kui pooled noortest kasutanud Internetti enam kui viis aastat<ref name="harris" />. Võrgus tegutsemiseks kasutatakse nii nutitelefone, kui kodus olevaid arvuteid. Vähemal määral ka tahvelarvuteid<ref name="pew13" />. |
==Tegevused võrgus== |
==Tegevused võrgus== |
||
Viimane redaktsioon: 20. september 2020, kell 16:54
Tänapäeva noored on digitaalselt seotumad kui mistahes varasemad põlvkonnad. Neid nimetatakse ka "digitaalseteks pärismaalasteks"[1]. Nad on Internetiga üles kasvanud ning seda kasutanud varasest lapsepõlvest alates. Erinevate uuringute põhjal on rohkem kui pooled noortest kasutanud Internetti enam kui viis aastat[1]. Võrgus tegutsemiseks kasutatakse nii nutitelefone, kui kodus olevaid arvuteid. Vähemal määral ka tahvelarvuteid[2].
Tegevused võrgus
Internet on nende jaoks ühtviisi nii kommunikatsioonikanaliks, meelelahutusplatvormiks kui õppekeskkonnaks[1][3]. Ühtlasi kasutatakse võrku oma digitaalse identiteedi loomiseks ja kujundamiseks. Võrguteenuste kaudu toimub sotsiaalne sobitumine digitaalmaailma, oma suhtluskonna ja meelistegevuste ledimine võrgus[4]. Siiski on näha, et nooremal vanuserühmal on kogu tegevus siiski orienteeritud peamiselt info tarbimisele[3]. Suheldakse sõpradega, mängitakse mänge, vaadatakse videoid. Oluliselt vähem postitatakse võrku pilte või luuakse blogipostitusi[5]. Küll aga kasutatakse Internetti muusikafailide allalaadimiseks või võrguraadiote kuulamiseks[5].
Seega kasutatakse Internetti peamiselt:
- koolitööga seotud ülesannete tegemiseks;
- sotsiaalseks suhtluseks (sotsiaalvõrgustikud, välksõnumid, elektronpost);
- meediatarbimiseks (videod, muusika).
Eesmärgid ja põhjused
"Internet kui terviklik meedium pakub palju vaikseid nurgakesi, olles samas orienteeritud välksõnumisuhtlusele[6]." Seega on võrgus olemise põhjus parandada suhteid päriselus[4]. Interneti teel suhtlema hakkamine on oluliselt lihtsam, puuduvad piinlikud vaikuse ja kohmetumise momendid. Ka suhete silumiseks ja probleemide lahendamiseks eelistavad noored pigem neutraalsemat virtuaalkeskkonda, välk- ja tekstisõnumeid. Päriselus suhtlemine tundub keeruline ja kohmakas.
Võrgusisu loomise ajendiks on aga seevastu tähelepanu- ja tunnustusvajadus. Digitaalne maailm avab võimaluse igaühele nautida loomingulist vabadust. Avaldada oma mõtteid ja tundeid, saada tagasisidet ja tunnustust eakaaslastelt ning ülejäänud võrgukogukonnalt[4]. Läbi võrgukogukondade arendavad noored oma juhi- ja koordinaatorioskusi, mis suurendab nende autonoomiat ja võimaldab luua täpselt sellise digitaalse identiteedi nagu noor soovib[6]. Tänapäevane digitaalne maailm pakub noortele võimalust varajaseks, mis sest et virtuaalseks iseseisvumiseks.
Niisiis on võrgus tegutsemise eesmärgid:
- info otsimine, teadmiste kogumine;
- meedia tarbimine ja meelelahutus;
- suhete loomine ja hoidmine;
- sotsiaalse identiteedi ja positsiooni kujundamine.
Välisviited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Andrea Pieters, Christine Krupin: Youth Online Behavior
- ↑ Mary Madden, Amanda Lenhart, Maeve Duggan, Sandra Cortesi, Urs Gasser: Teens and Technology 2013
- ↑ 3,0 3,1 Leslie Haddon, Sonia Livingstone: EU Kids Online: National perspectives
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Shu-Sha Angie Guan, Kaveri Subrahmanyam: Youth Internet Use: Risks and Opportunities
- ↑ 5,0 5,1 Vicotria Rideout, Donald F. Roberts, Ulla G. Foehr: Generation M: Media in the Lives of 8-18 Year-olds
- ↑ 6,0 6,1 Nathalie Louge: Adolescents and the Internet
