Muutmisel on "TTO3280:Konspekt"

==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==
===Lepinguõiguse koht õigussüsteemis===
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).

Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.

===Lepinguõigus võlaõiguse osana===
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.

Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus.

===Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid===

; Seaduse dispositiivsus
: Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.
; Lepinguvabadus
: Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.
; Lepingu siduvuse põhimõte
: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.
; Hea usu põhimõte
: Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.
; Mõistlikkuse põhimõte
: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.
; Tavad ja praktika
: Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.
; Tõlgendamine
: Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.

'''Tava''' tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.

'''Praktika''' tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.

Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.

===Lepingu mõiste ja liigid===
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - ''pacta sunt servanda.''

===Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine===
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on '''tehingu tegemise vabaduse piiranguks''' lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingut sõlmima. '''Lepingu sisu kujundamise vabadust''' piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. '''Vormivabaduse piiranguks''' on seadusega sätestatud vorminõuded.

Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:
* Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.
* Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.
* Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.

===Lepinguõiguse allikad===
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad.

Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole.

Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.

Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks.

===Lepingute liigitus===
Lepinguid saab liigitada erinevalt:
; Õigusharude alusel
: Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.
; Objekti alusel
: Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.
; Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel
: Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)
; Kestvuse alusel
: Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).
; Subjektide rolli alusel
: Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud
; Tegevusvabaduse alusel
: 

===Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest===
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.

Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.

===Tsiviilõiguslikud lepingud===
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:
* Võõrandamislepingud (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping)
* Kasutuslepingud (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud)
* Kindlustuslepingud (kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus)
* Teenuste osutamise lepingud (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping)
* Toetamislepingud (elurendis, ülalpidamisleping)
* Väärtpaberid (veksel, tšekk)
* Kompromisslepingud
* Seltsingulepingud (vaikiva seltsingu leping)

===Võlakohustuse tekkimise alused===
Võlakohustus võib tekkida:
* lepingust,
* kahju õigusvastasest tekitamisest,
* alusetust rikastumisest,
* käsundita asjaajamisest,
* tasu avalikust lubamisest,
* muudest seadusest tulenevatest alustest.

==Lepingu sõlmimine==
===Eelleping===
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselet tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.

===Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted===
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.

===Lepingu sõlmimise klassikaline mudel===
Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega.

'''Ofert''' on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. 

Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:
; Kohalviibijatele
: Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt
; Eemalviibijatele
: Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid
; Konkreetsele isikule
: Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule
; Avalikkusele
: Pakkumus esitatakse konkursi vormis

'''Pakkumus lõpeb''' kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.

'''Aktsept''' on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. 

Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.

Tahteavaldus võib olla:
* Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti
* Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg
* Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg
* Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)
* Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud

Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.

Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele '''kinnituskirja''', kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi, kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.

Kui pooled on '''lepingu vormis''' kokku leppinud, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui sellele on antud ettenähtud vorm. Kui lepingu vormis ei ole pooled kokku leppinud ega see pole seaduses määratud, võib lepingu sõlmida mistahes vormis. Seejuures võib rangemas vormis lepingu alati sõlmida. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne kinnitamine, notariaalset kinnitamist aga notariaalne tõestamine.

Lepingut '''saab muuta või lõpetada''' poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.

Kui leping on sõlmitud '''määramata ajaks''' võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.

==Lepingu sisu ja lepingulised kohustused==

Lepingu '''tüüptingimused''' on tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel võimalust neid muuta. Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisuga tutvuda.

Leping võib sisaldada '''lahtisi tingimusi'''. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.

'''Välistavate tingimuste''' korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.

===Lepingu tõlgendamine===
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.

Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:
* lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;
* tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;
* poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;
* lepingu olemust ja eesmärki;
* vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;
* pooltevahelist praktikat;
* lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;
* mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;
* tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;
* eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;

===Lepinguliste kohustuste olemus===
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:
* lepingu olemusest ja eesmärgist;
* lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
* lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;
* hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.

===Kohustuse subjektid===
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.

Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:
; Osakohustus
: Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist.
; Ühiskohustus
: Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita.
; Solidaarsuskohustus
: Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos.

Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:
; Otsesed
: Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas '''põhikohustused''' või '''kõrvalkohustused'''. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.
; Kaudsed
: Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.

===Mittetäielik kohustus===
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:
* hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;
* kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;
* mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.

==Lepinguliste kohustuste täitmine==
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.

===Kohustuste täitmise tähtaeg===
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks '''täiendava tähtaja'''. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.

Võlgnik võib täita oma kohustused '''ennetähtaegselt''' ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.

===Kohustuse täitmise koht===
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.

===Lepingu kohustuste täitmine===
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.

Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.

Kohustust võib täita '''ositi''', kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.

Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

===Rahaliste kohustuste täitmine===
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.

Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.

Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.

===Täitmise tõendamine===
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.

Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks.

===Vahendite deponeerimine===

==Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused==
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. '''Tagatis''' on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:
; Käendus
: Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.
; Garantii 
: Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud.
; Käsiraha
: Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.
; Leppetrahv
: Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.

Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.

==Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine==
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:
* tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;
* seaduse jõul;
* riigivõimuakti kaudu (kohtulahend täitemenetluses).

===Nõuete loovutamise tingimused===
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
* sõlmitud kehtiv loovutamisleping;
* nõue peab eksisteerima;
* nõue peab olema määratletav;
* nõue peab olema üleantav.

Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda '''terviklikult või osaliselt''' üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.

Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.

Kui nõude loovutamine toimub '''mitmekordselt''', loetakse kehtivaks varasem loovutamine.

===Võlakohustuse ülevõtmine===
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.

Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.

===Kohustusega ühinemine===
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus.

===Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis===
@@ 77. rida: / 77. rida: @@
 ===Tsiviilõiguslikud lepingud===
 Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:
-; Võõrandamislepingud
+* Võõrandamislepingud (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping)
+* Kasutuslepingud (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud)
-: Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping
+* Kindlustuslepingud (kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus)
-; Kasutuslepingud
+* Teenuste osutamise lepingud (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping)
-: Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud
+* Toetamislepingud (elurendis, ülalpidamisleping)
-; Kindlustuslepingud
+* Väärtpaberid (veksel, tšekk)
-: Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus
+* Kompromisslepingud
-; Teenuste osutamise lepingud
+* Seltsingulepingud (vaikiva seltsingu leping)
-: Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping
-; Toetamislepingud
-: Elurendis, ülalpidamisleping
-; Väärtpaberid
-: Veksel, tšekk
-; Kompromisslepingud
-:
-; Seltsingulepingud
-: Vaikiva seltsingu leping
 ===Võlakohustuse tekkimise alused===