Erinevus lehekülje "TTO3280:Konspekt" redaktsioonide vahel

Allikas: RISK Wiki
(Uus lehekülg: '==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse== Lepinguõiguse koht õigussüsteemis. Lepinguõigus võlaõiguse osana. Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid. Lepin...')
 
(Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse)
1. rida: 1. rida:
 
==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==
 
==Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse==
  +
Lepinguõiguse koht õigussüsteemis. Lepinguõigus võlaõiguse osana. Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid.
Lepinguõiguse koht õigussüsteemis. Lepinguõigus võlaõiguse osana. Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid. Lepingu mõiste ja liigid. Lepinguõiguse põhiprintsiibid: lepinguvabadus ja selle piirangud, hea usu ja mõistlikkuse ning nõudekeskse lähenemise printsiip. Lepinguõiguse allikad (siseriiklikud ja rahvusvahelised allikad). Lepingute liigitus (õigusharude alusel, objekti alusel, lepinguliste kohustuste iseloomu alusel, ühekordsed ja kestevlepingud, liigitus subjektide rolli alusel, liigitus tegevusvabaduse alusel).Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest. Tsiviilõiguslikud lepingud Võlakohustuse tekkimise alused.
 
  +
  +
===Lepingu mõiste ja liigid===
  +
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
  +
  +
===Lepinguõiguse põhiprintsiibid===
  +
Lepinguvabaduse printsiip kujutab endast vabadust:
  +
* otsustada, kas üldse sõlmida leping,
  +
* otsustada, kellega leping sõlmida,
  +
* otsustada, mis liiki leping sõlmida,
  +
* valida ise lepingu sisu,
  +
* valida ise lepingu vorm.
  +
  +
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata:
  +
* leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele,
  +
* pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu,
  +
* kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse,
  +
* piirangud, kellega tohib lepingut sõlmida,
  +
* kindlaks määrata lepingu vorminõuded.
  +
  +
'''Hea usu printsiip''' tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega selle eesmärgiks ei ole teisele isikule kahju tekitamine. Õiguste teostamine järgib kehtivaid õigus- ja muid norme.
  +
  +
'''Mõistlikkuse printsiip''' kirjeldab tegevusi, kuidas teised isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ning mida on selliste tingimuste esinemisel üldjuhul õigeks peetud. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, kutseala tavasid ja praktikat.
  +
  +
''Nõudekeskne lähenemine''
  +
  +
Lepinguõiguse allikad (siseriiklikud ja rahvusvahelised allikad). Lepingute liigitus (õigusharude alusel, objekti alusel, lepinguliste kohustuste iseloomu alusel, ühekordsed ja kestevlepingud, liigitus subjektide rolli alusel, liigitus tegevusvabaduse alusel).Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest. Tsiviilõiguslikud lepingud Võlakohustuse tekkimise alused.
   
 
==Lepingu sõlmimine==
 
==Lepingu sõlmimine==

Redaktsioon: 24. november 2013, kell 10:43

Sissejuhatus lepinguõiguse üldosasse

Lepinguõiguse koht õigussüsteemis. Lepinguõigus võlaõiguse osana. Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid.

Lepingu mõiste ja liigid

Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Lepinguõiguse põhiprintsiibid

Lepinguvabaduse printsiip kujutab endast vabadust:

  • otsustada, kas üldse sõlmida leping,
  • otsustada, kellega leping sõlmida,
  • otsustada, mis liiki leping sõlmida,
  • valida ise lepingu sisu,
  • valida ise lepingu vorm.

Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata:

  • leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele,
  • pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu,
  • kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse,
  • piirangud, kellega tohib lepingut sõlmida,
  • kindlaks määrata lepingu vorminõuded.

Hea usu printsiip tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega selle eesmärgiks ei ole teisele isikule kahju tekitamine. Õiguste teostamine järgib kehtivaid õigus- ja muid norme.

Mõistlikkuse printsiip kirjeldab tegevusi, kuidas teised isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ning mida on selliste tingimuste esinemisel üldjuhul õigeks peetud. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, kutseala tavasid ja praktikat.

Nõudekeskne lähenemine

Lepinguõiguse allikad (siseriiklikud ja rahvusvahelised allikad). Lepingute liigitus (õigusharude alusel, objekti alusel, lepinguliste kohustuste iseloomu alusel, ühekordsed ja kestevlepingud, liigitus subjektide rolli alusel, liigitus tegevusvabaduse alusel).Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest. Tsiviilõiguslikud lepingud Võlakohustuse tekkimise alused.

Lepingu sõlmimine

Eelleping. Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted. Lepingu sõlmimise klassikaline mudel. Lepingu sõlmimise ettepanek e. pakkumus (ofert). Oferdi mõiste. Ofert konkreetsele isikule. Ofert avalikkusele. Nõuded oferdi sisule. Oferdi õiguslik tähendus. Oferdi siduvus. Ofert kohalviibijale. Pakkumine eemalviibijale. Oferdi lõppemine. Isikusamasuse küsimus. Pakkumise aktsepteerimine e.nõustumus (aktsept). Nõuded aktseptile. Aktsepti siduvuse alused. Hilinenud aktsept. Oferdi sisust erinev aktsept. Konkludentne aktsept. Kinnituskiri.

Lepingu sisu ja lepingulised kohustused

Lahtiste tingimustega leping. Eelnevate tingimuste välistamine. Lepingu tõlgendamine. Lepinguliste kohustuste olemus. Kohustuse subjektid. Subjektide paljusus võlasuhtes. Kohustuste allikad. Kohustuste liigitamisest (s.h. alternatiivsed, fakultatiivsed kohustused). Mittetäielik kohustus.

Lepinguliste kohustuste täitmine

Lepingu täitmise mõiste. Täitmise printsiibid. Täitmise tähtaeg. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Ennetähtaegne täitmine. Kohustuse täitmise koht. Täitmise asendamine. Täitmisega seotud subjektid. Ositi täitmine. Täitmise kvaliteet. Täitmise tõendamine. Rahaliste kohustuste täitmine. Intressid. Rahaliste kohustuste vääring. Arveldamise viis. Vahendite deponeerimine. Maksmise õiguslikud tagajärjed.

Kohustuse täitmise tagamise vahendid. Kõrvalkohustused

Tagatiste olemus ja mõiste. Võlaõiguslike tagatiste liigid: käendus, garantii, käsiraha, leppetrahv

Nõudeõiguse loovutus ja võlakohustuse ülevõtmine

Nõudeõiguse loovutuse olemus. Nõude loovutamise lubatavus ja piirangud. Nõude loovutus kui tehing. Tulevikus tekkivate nõuete loovutamise lubatavus. Osa- ja täisnõude loovutus. Nõude mitmekordne loovutus. Võlakohustuse ülevõtmine. Kreeditori nõusoleku küsimus. Ülevõtmise õiguslikud tagajärjed. Kohustusega ühinemine. Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis.