Erinevus lehekülje "TER3660:Raha ajaväärtus" redaktsioonide vahel
(→Annuiteet) |
|||
(ei näidata sama kasutaja 10 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
+ | ==Mõisted== |
||
+ | * '''Raha tulevikuväärtus''' on väärtus, milleni praegune rahasummakasvab teatud aja jooksul antud intressimäära juures. |
||
+ | * '''Raha nüüdisväärtus''' on tulevikus saadava või investeeritava rahasumma praegune väärtus, mida arvutades liigutakse ajas tagasi. |
||
+ | * '''Intress''' on raha hind. Raha on kaup, mis maksab ja selle kallidus sõltub intressimäärast. |
||
+ | |||
+ | ===Intressimäärad=== |
||
+ | * '''Nominaalne''' intressimäär (lepinguline intressimäär), mis lepitakse kokku raha investeerimisel. Eeldatakse, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas. |
||
+ | * '''Aastane ekvivalentne''' intressimäär, mis on vajalik selleks, et erineva arvestusperioodiga intressimäärasid võrrelda. |
||
+ | * '''Tegelik''' intressimäär, mis on vajalik, et erinevate arvutusmeetodite ja lisakulude tõttu tuleb finantseerimine tavaliselt kallim kui nominaalne intressimäär. |
||
+ | * '''Reaalne''' intressimäär, mis on inflatsiooni arvestav nominaalne intressimäär. |
||
+ | |||
+ | ===Tähistused=== |
||
* TV - tulevikuväärtus |
* TV - tulevikuväärtus |
||
* PV - praegune väärtus |
* PV - praegune väärtus |
||
8. rida: | 20. rida: | ||
==Lihtintress== |
==Lihtintress== |
||
− | Intressi arvestatakse alati algsummalt. |
+ | Intressi arvestatakse alati algsummalt. Kapitali juurdekasv on lineaarne. |
<math>TV_{n}=PV(1+i*n)</math> |
<math>TV_{n}=PV(1+i*n)</math> |
||
==Liitintress== |
==Liitintress== |
||
− | Intressi arvestatakse |
+ | Intressi arvestatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt (algsumma + varasemad intressid). Liitintress kasvab geomeetrilise jadana. |
− | <math>TV_{n}=PV(1+\frac{i}{m})^{m*n}</math> |
+ | <math>TV_{n}=PV\left(1+\frac{i}{m}\right)^{m*n}</math> |
+ | Kui intresside väljamaksmise periood on sama, mis intressi arvestamise periood, siis m = 1. |
||
+ | |||
+ | ==Pidev juurdearvestus== |
||
+ | Intressiarvestus käib pidevalt igal ajahetkel. |
||
+ | |||
+ | <math>TV_{n}=PV\left(e^{in}\right)</math> |
||
==Annuiteet== |
==Annuiteet== |
||
Annuiteedi korral toimuvad maksed võrdsete osadena. |
Annuiteedi korral toimuvad maksed võrdsete osadena. |
||
+ | |||
+ | * '''Hariliku annuiteedi''' korral toimuvad maksed perioodi lõpul. |
||
+ | * '''Avanslisie annuiteedi''' korral toimuvad maksed perioodi alguses. Praktiliselt lisandub sellisel juhul arvutusele üks aasta (i + 1). |
||
Nüüdisväärtuses: |
Nüüdisväärtuses: |
||
− | <math>APV = A(\frac{1}{i}-\frac{1}{i(i+1)^ |
+ | <math>APV = A\left(\frac{1}{i}-\frac{1}{i(i+1)^n}\right)</math> |
Tulevikuväärtuses: |
Tulevikuväärtuses: |
||
<math>ATV = A\frac{(i+1)^n-1}{i}</math> |
<math>ATV = A\frac{(i+1)^n-1}{i}</math> |
||
+ | |||
+ | * APV - kogu annuiteet praeguses väärtuses |
||
+ | * ATV - kogu annuiteet tulevikuväärtuses |
||
+ | * A - ühe annuiteetmakse suurus |
||
+ | |||
+ | ==Diskonteerimine== |
||
+ | Diskonteerimine tähendab raha nüüdisväärtuse arvutamist. |
||
+ | |||
+ | <math>PVDT_{i;n}</math> on diskontotegur, mis kajastab ühe rahaühiku nüüdisväärtust diskontomäära i ja perioodide arvu n juures. |
||
+ | * Diskontoteguri väärtus on alati väiksem kui üks, v.a. nullperiood. |
||
+ | * Väärtus väheneb diskontomäära suurenedes ja perioodi pikenedes. |
||
+ | |||
+ | <math>PVDT_{i;n}=\frac{1}{\left(1+i\right)^{n}}</math> |
||
+ | |||
+ | Kui tulu saadakse mitu korda aastas, tuleb kasutada ka kapitaliseerimistihedust: |
||
+ | |||
+ | <math>PVDT_{i;n}=\frac{1}{\left(1+\frac{i}{m}\right)^{m*n}}</math> |
Viimane redaktsioon: 23. mai 2013, kell 23:49
Sisukord
Mõisted[muuda]
- Raha tulevikuväärtus on väärtus, milleni praegune rahasummakasvab teatud aja jooksul antud intressimäära juures.
- Raha nüüdisväärtus on tulevikus saadava või investeeritava rahasumma praegune väärtus, mida arvutades liigutakse ajas tagasi.
- Intress on raha hind. Raha on kaup, mis maksab ja selle kallidus sõltub intressimäärast.
Intressimäärad[muuda]
- Nominaalne intressimäär (lepinguline intressimäär), mis lepitakse kokku raha investeerimisel. Eeldatakse, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas.
- Aastane ekvivalentne intressimäär, mis on vajalik selleks, et erineva arvestusperioodiga intressimäärasid võrrelda.
- Tegelik intressimäär, mis on vajalik, et erinevate arvutusmeetodite ja lisakulude tõttu tuleb finantseerimine tavaliselt kallim kui nominaalne intressimäär.
- Reaalne intressimäär, mis on inflatsiooni arvestav nominaalne intressimäär.
Tähistused[muuda]
- TV - tulevikuväärtus
- PV - praegune väärtus
- i - (aasta)intress
- n - vaadeldav periood
- m - intressi arvestusperiood (kapitaliseerimistihedus)
Kapitaliseerimistihedus näitab kui mitu korda aastas intressi arvestatakse.
Lihtintress[muuda]
Intressi arvestatakse alati algsummalt. Kapitali juurdekasv on lineaarne.
Liitintress[muuda]
Intressi arvestatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt (algsumma + varasemad intressid). Liitintress kasvab geomeetrilise jadana.
Kui intresside väljamaksmise periood on sama, mis intressi arvestamise periood, siis m = 1.
Pidev juurdearvestus[muuda]
Intressiarvestus käib pidevalt igal ajahetkel.
Annuiteet[muuda]
Annuiteedi korral toimuvad maksed võrdsete osadena.
- Hariliku annuiteedi korral toimuvad maksed perioodi lõpul.
- Avanslisie annuiteedi korral toimuvad maksed perioodi alguses. Praktiliselt lisandub sellisel juhul arvutusele üks aasta (i + 1).
Nüüdisväärtuses:
Tulevikuväärtuses:
- APV - kogu annuiteet praeguses väärtuses
- ATV - kogu annuiteet tulevikuväärtuses
- A - ühe annuiteetmakse suurus
Diskonteerimine[muuda]
Diskonteerimine tähendab raha nüüdisväärtuse arvutamist.
on diskontotegur, mis kajastab ühe rahaühiku nüüdisväärtust diskontomäära i ja perioodide arvu n juures.
- Diskontoteguri väärtus on alati väiksem kui üks, v.a. nullperiood.
- Väärtus väheneb diskontomäära suurenedes ja perioodi pikenedes.
Kui tulu saadakse mitu korda aastas, tuleb kasutada ka kapitaliseerimistihedust: